4
fotot
2013 (TAIRO LUTTER)

«Mul ei ole seoses selle vanusega mingeid tundeid. Kui istuks üksi kodus ja mõtleks selle peale, siis ehk tekiks midagi. Aga natuke on selline tunne, nagu hakkaks uus päev pihta, või saab mingi piir ületatud ja järgmisest nädalast saaks nagu uue eluga alustada,» arutleb juubeli eel Eesti esipunkar, homme 50aastaseks saav Villu Tamme.

Villu Tamme on oma elu esimese poolesaja aasta sees andnud kümneid ja kümneid intervjuusid, mistõttu talle intervjuuküsimuste koostamine lõpeks keskmise peavaluga. Seetõttu kribas Õhtuleht paberile rea märksõnu ja palus Villul rääkida, mis mälestused-lood-tunded-arvamused nendega seoses pähe tulevad.

FACEBOOK: Ma korraldan mõnikord reedeti, kui mul ei ole kontserte, Facebooki-joominguid. Ostan viina ja õlled ja hakkan inimestega Facebookis rääkima. Pooltel kordadel ikka juhtub, et lähed välja või saad inimestega kokku, aga vahel läheb nii, et igaüks joob ennast kodus arvuti taga täis. Jutt läheb aina segasemaks, vigu ja roppe parasiitsõnu tuleb sisse, aga lõbus on.

LAULU- JA TANTSUPIDU: Ma ei ole eriline tantsija ja nagu kõik on kuulnud, siis eriline laulja ka mitte. Vene ajast on mälestus, kuidas rahvas tahtis laulda «Mu isamaa on minu arm», aga pandi mingi marsimuusika peale, aga Ernesaks seal koori ees vehkis ja prooviti üle laulda. Lisalugusid nõuti ka.

POLIITIKA: See on muutunud minu jaoks sõimusõnaks. Mu elus on praegu hetk, kus ma ei taha poliitikast midagi kuulda, kõrini on saanud lihtsalt. Üldse ei huvita. Eriti just Eesti kohalik poliitika. Ükski erakond ei ole parem kui teine, las nad võitlevad. Miks ma peaksin sellest kammajaast osa võtma? Võib-olla tulevikus taas.

NUTITELEFON: Ma ostsin ka oma elu esimese nutitelefoni, kõige odavama järelmaksuga, sest vahepeal oli vaja teatud põhjustel internetis käia. See teeb ise kõiki asju, nagu tahab ja muudab ise igasugu seadeid – näiteks mingi hetk enam ei helise. Ükspäev oli kogu telefon horvaadi keeles. Nii kaua jamasin, kui leidsin üles sõna jezik, mis kõlas nagu venekeelne jazõk ja seal oli estonsko sees, vajutasin ja oligi korras.

ARMASTUS: Kuhugi ma kirjutasin definitsiooniks, et see on lahusolemise võimatus.

LASTEAED: Ma mäletan üht korda, kui suurema rühma vene tüdrukud ajasid mind lumepallidega taga, ma libastusin ja kukkusin peaga vastu lasteaia vundamendi nurka. Mul on siiamaani arm järel (Villu näitab otsaesist – K. T) ja sellest ajast ma olengi selline imelik.

ALKOHOL: Nämm (Villul tuleb näole kohe eriti ülemeelik muie – K. T)! See on mu elus suhteliselt tähtsal kohal, kogu aeg on olnud. Piinlik küll, aga ma ei suudaks ilma selleta näiteks lavale minna. Ma ei hakanud väga vara jooma. Kui ma 14 olin, siis klassivennad olid ikka kõvad joodikud, käisid kooli lähedal garaaži taga veini joomas. Klassivend võttis pudeli lahti, ajas alumise lõua ette ja kallas selle endale kurku, teised limpsisid niisama. Siis ma mõtlesin küll, et oh sa kurat. Üht seika mäletan, kui käisin laste kunstikoolis, olin umbes 16aastane, ja jõime sõbraga kahepeale ära kaks maasikanalivkat. Mul läks süda pahaks ja Balti jaama trammipeatuse juures oksendasin selle omale jope peale. Kodus ei julgenud öelda, aga jope kleepus veel mitu kuud.

HOMMIK: Mm... Mulle väga meeldivad hommikud, aga ma ei ole eriline hommikuti väljaskäija. Kui lähen, siis olen õnnelik, sest hommikuti on õhk mõnus. Kui kell 10–11 linna peal jalutada või poes käia, on autosid ja inimesi vähe, see on mõnus. Eriti toredad on varajased suvehommikud, umbes kell 4, kui päike juba silmapiiri kohal särab, kuskilt baarist koju tulla ja linn on tühi. Tänapäeval muidugi enam ei ole, aga vanal ajal oli. Kedagi pole ja siis käid ja laulad seal omaette.

NAINE: Ma ei mäletagi enam, olen juba poolteist aastat poissmees olnud. Näeb vist selline välja.. (Villu teeb kätega rinna kohal kaare, näidates, et naisel on selles kohas kumerused – K. T).

RAHA: Teda läheb kogu aeg vaja. Raha on üks tähtis asi, mille pärast inimesed midagi teha viitsivad. Kui kõike saaks ilma rahata, siis ei teekski keegi midagi. On olemas ka töönarkomaanid, kes väidetavalt armastavad tööd teha, aga ma ei tea, kas see päris tõele vastab. Äkki armastavad nemad ka lihtsalt palgapäeva?

TÖÖ: Töö on kõigi hädade alus. Päris nii muidugi ei saa öelda, aga inimesed teevad palju rohkem tööd, kui peaks, et ära elada. Vanasti muidugi pidi tööd tegema, et endale toit lauale saada ja pool sellest mõisnikule või kellele iganes anda. Tänapäeval on söögi ja muude inimese eluks vajalike ja vähemvajalike asjade tootmine nii lihtsaks läinud, et on hakatud töid juurde mõtlema.

ANARHIA: See on nii pikk teema, aga kui veab, siis inimene areneb kunagi selliseks, et ta on suuteline elama ilma võimu, riigi, käsu ja keeluta. Aga mitte veel lähiajal.

KODU: Kodu on minu jaoks kõige tähtsam koht üldse, maailma keskpunkt. Mina pole juurdunud mitte ainult Eestimaasse, vaid lausa oma korterisse. See on praegu küll üsna kohutavas seisukorras, poissmees, nagu ma olen.

MÄLUMÄNG: Ma olen isegi päris mälumängudel käinud, aga mu mälu on väga kehv. Kui seal oli sada küsimust, siis ma teadsin vastust ainult kahele või kolmele. Mina ei tea, mis aju nendel meestel on, keda me telekas näeme. Okei, nad loevad palju küll, aga kuidas neile see kõik meelde jääb? Mulle ei jää miski meelde.

AJAKIRJANDUS: Eks jah, see on üks neist töödest, mida võiks palju vähem teha. Tegelikult on infot selgelt kümneid tuhandeid kordi rohkem, kui inimesed vastu suudavad võtta. Eestis eriti. Ajalehed on juba nii paksud, et kui iga päev üks ajaleht läbi lugeda, siis muud ei jõuakski teha, asi peaks olema väiksema mastaabiga.

J.M.K.E: Midagi sellest tähtsamat ei hakka ma vist kunagi tegema. Päris normaalne bänd, aga võiks kohati natuke parem olla. Esimene kontsert toimus Vinnis aastal 1986 ja lava ees oli kaks fänni ka, kes olid Tallinnast kaasa võetud.

VELIKIJE LUKI: See oli tore bänd, aga nüüd teeme jõle harva midagi. Kaks aastat tegime enne proovi, kui õnnestus esimest korda lavale saada. Proovi tegime suhteliselt tihti ja alati oli hästi palju õlut. Vahel tegime Munga (Ivo Uukkivi – K. T) sauna eesruumis proove – vahepeal käisime saunas ja siis mängisime paljalt edasi. See oli tore periood, aga nüüd on igaühel omad tegemised ja me pole midagi uut teinud. Oleme nagu Propeller, et laulame kogu aeg neid samu vanu asju. Vahepeal teeme mõne kontserdi, siis on jälle mõni aasta paus.

SUPERSTAARISAADE: Mis saade see on? Aa, see, kus noored lauljad omavahel võistlevad? Ma ei viitsi selliseid saateid eriti vaadata, need ei paku mulle huvi. Paar korda olen vaadanud. Saade võiks koosneda sellest, et näidataksegi neid prooviesinemisi, need on kõige lahedamad osad.

JUUKSEVÄRV: See on mul juba palju aastaid üsna sarnane olnud. Kui ma kunagi värvima hakkasin, poleks ette kujutanud, et kui 50 saan, on juuksevärv ikka selline. Ühest küljest on see, et kui mingi asi toimib, siis ei viitsi lõpetada, teisest küljest oleks see allaandmine, et nüüd on kõik ja enam ei jaksa seda teha. Oma juukseid värvin ikka ise ja värvid tellin internetist. EBayst saab koos postimaksuga Suurbritanniast tellida odavamalt kui meilt.

TOIT: Viimasel ajal ma ei saa üldse ilma toiduta hakkama – iga natukese aja tagant läheb kõht tühjaks ja siis peab jälle sööma. Ma olen kunagi vahepeal peeneid sööke ka teinud, aga viimasel ajal üritan võimalikult lihtsalt hakkama saada. Vahel vaatan poes, mis teistel inimestel korvis on – kartulikrõpsud, suured pudelid kokakoolat, külmutatud pitsad. Need on sellised asjad, mida ma sööks ainult siis, kui hakkan juba näljast kokku vajuma. Lemmiktoitu mul pole, söön iga päev eri asju. Mõnikord hommikuks putru, teinekord võileiba või salatit, mõnikord ei söö üldse.

PEREKOND: Ma olen nii eraklik inimene, et mul olnud hetkel polegi peret peale venna ja kaugemate sugulaste. Kõik vanemad sugulased on ära surnud ja omavanustega ei käi eriti läbi.

50: Võib öelda, et 50 on suvaline ebaloogiline number. Mul ei ole seoses selle vanusega mingeid tundeid. Tunneteks ei jää lihtsalt aega, sest pidevalt käib mingi sebimine. Kui istuks üksi kodus ja mõtleks selle peale, siis ehk tekiks midagi. Aga natuke on selline tunne, nagu hakkaks uus päev pihta või saab mingi piir ületatud ja järgmisest nädalast saaks nagu uue eluga alustada.

POLITSEI: Paljudel punkbändidel on hüüdlause A.C.A.B (All cops are bastards ehk kõik võmmid on värdjad ingl k – K. T). Mina nii ei arva. Mul ei ole politsei kui institutsiooni vastu midagi. See peab tänapäeva ühiskonnas olema, muudmoodi ei saa. Muidugi on ka palju politseinikke, kes seda nime määrivad. Politseiga on mul vähe kokkupuuteid, aga miilitsaga oli ikka palju. Ma elan Kadriorus ja vahel juhtus nii, et tulin uksest välja ja miilits jalutas mööda ja mind viidi juba koduukse eest minema (Villu on intervjuudes rääkinud ka, et noorusajal korjasid miilitsad punkaritelt pidevalt ehteid küljest ära – K. T).

PUHKUS: Õige puhkus on laisklemine, kui lülitad end kõigest välja ja ei tee mitte midagi. Seda on järjest raskem teha, sest pidevalt peab mingite asjadega tegelema või neid planeerima. Inimesed tahavad muidugi aktiivselt puhata ja sõita kuhugi teise maailma otsa, et liivarannas vedelda. Minu jaoks pole see puhkus, kui vedeled kuuma käes teiste inimestega koos, vaid õudus.

REMONT: Mulle meeldiks iga asja parandamisega ise hakkama saada, aga ühest küljest ma olen nii laisk ja teisest küljest ma lihtsalt ei saa hakkama. Vanasti parandasid inimesed ise oma autot, aga nüüd jääb masin maanteel seisma, tuleb kutsuda spetsialist, kes selle ära viib ja saab kuu aja pärast kätte. Mulle meeldiks, kui inimesed suudaksid ise kõike parandada ja asjad oleksid tehtud nii, et kõik saaks ise hakkama.

MAJAEHITUS: See plaan on mul küll olnud, aga ilmselt pean ma selleks endale uue perekonna looma. See on üks minu unistustest. Aga mul seisab terve pikk vanadus ees, küll siis on aega.

EESTI KEEL: Keel ongi kõige tähtsam, mis hoiab maad ja rahvast koos, aga keelt hakatakse tasapisi unustama ja see ei ole inimestele tähtis. Niimoodi laguneb rahvus ka laiali. Keelt tuleb hoida, aga selleks peavad inimesed seda tahtma teha.

KODUMAA: Ma kuidagi ei tunne ennast mujal hästi. Eestis olles tunnen end igal pool hästi: Hiiumaal, Võrumaal või Virumaal. Lätis ja Venemaal hakkab see tunne juba ära kaduma, kuigi maastik ja loodus on ju sarnased. Soome istub mulle ka. Aga kaugemal olles tunnen, et olen nii ära rebitud ja mul hakkab tekkima hirm, et kas jõuan kunagi üldse tagasi. Juured on mul miskipärast tõesti tugevad.

HUUMOR: See on elus väga olulisel kohal. Naerma peab. Keegi on öelnud, et see on mahavisatud päev, kui ei ole naerda saanud ja nii ongi. Naer on väga oluline, olulisem veel kui jalgpall või seks. Naer aitab isegi traagilistest asjadest, kas või leinast, jagu saada, sest kurvad sündmusedki on teinekord teravkoomilised.

Villu juubeliks treitud albumil esitavad J.M.K.E. lugusid 36 bändi

Villu Tamme 50. sünnipäevaks näeb ilmavalgust album «Võtke istet, vanamutt! – Tribute to J.M.K.E.», kus 34 Eesti bändi tõlgendavad J.M.K.E. loomingut. Teiste seas on andnud kauamängivale oma panuse Untsakad, Metsatöll, Loits, Kurjam, DND, Psychoterror ja Revolver.

Albumi väljaandja Marko Mumm lausus, et idee taolisest helikettast hakkas idanema tänavu augustis. Kui mees käis oma mõtte välja Facebooki grupis «Endised punkarid», teatas paari tunni jooksul juba mitu bändi, millist lugu nad tahaks sel CD-l mängida.

«Seejärel tegin Facebooki J.M.K.E. tribüütplaadi lehe ja hakkasin lugusid kokku korjama ning paari kuuga õnnestus saada 36 lugu – 34 Eesti bändidelt ning lisaks kaks piiri tagant. Võib öelda, et see album on sündinud 100 protsenti Facebookis,» muheles Mumm.

«Olin J.M.K.E. autojuht nende Euroopa turneel 2002. aastal ja seetõttu julgesingi sellise asja ette võtta. Määrav oli muidugi ka see, et kasvasin üles J.M.K.E. lugude saatel.»

Vanameister Villu Tamme 50. sünnipäev peetakse maha 2. novembril klubis Rock Café, kus esinevad J.M.K.E., Lama (Fin), Psychoterror, Electrobation, St. Cheatersburg, Hot Kommunist ja Neljudi.

 

Jaga artiklit

8 kommentaari

E
Eiolevõimalik!  /   23:28, 2. nov 2013
Kas see on miski nali või?
Ü
üks vanem naine  /   09:52, 2. nov 2013
Palju õnne, villu! Su laulud mulle ei meeldi, ma ei saa neist vbl aru, kuid sa meeldid mulle inimesena, mulle meeldivad sellised omanäolised inimesed.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis