(STANISLAV MOSHKOV)

Neil, kes kümmekond aastat tagasi teise pensionisambaga ei liitunud, on järjest rohkem põhjust rõõmustada. Sest süsteem ei tööta mitte pensionikoguja huvides, vaid selleks, et kõik harjuskid saaksid tulevase pensionäri rahast võimalikult muretult ära elada.

Fondide omakasupüüdlikkust kinnitavad ka pankade katsed katta oma kahjumeid pensionifondide raha arvelt.

Ehk mäletavad veel lugejad telereklaami jõuka pensionärina jõudeelu nautivast Andrus Veerpalust. Karm tõde on aga see, et kümmekonna kogumisaasta järel teisest sambast makstava mõnekümne euroga ei pruugi tulevase Rail Balticuga saada isegi üheotsapiletit Tallinnast Pärnusse, spaapuhkusest või lõunameresaarel talvitumisest rääkimata.

Meelehärmi tekitabki see, et paljud piirangud kogutud raha kasutamisel ilmnesid alles pärast lepingute sõlmimist. Paljudele tuli üllatuseks, et lubatud riigipoolne panus teise sambasse tuleb hoopis esimese samba arvelt – seega tulevikus esimesest sambast saadav pension väheneb. Halb üllatus tabab pensionile siirdujat ka siis, kui ta tahab kogutud raha kellelegi pärandada – siingi jääb ta osast rahast lihtsalt ilma.

Vaatamata sellele, et börsid on märgatavalt kosunud, pole pensioniosakute väärtus jõudnud masueelsele tasemelegi.

Sellest tulenevalt on õigustatud teise sambaga liituma meelitatute pahameel, kui raha fondis sulab, mitte ei kasva. On selge, et fondide valitsejad on sellest rahast väga huvitatud. Kuid nende ootused meie pensionirahale ei saa olla suuremad kui meie õigustatud ootused oma vanaduspõlve säästude säilimise suhtes.

Kuigi poliitikutel ja pankadel võib olla hirm sambasüsteemi kokkukukkumise ees, tuleb anda inimestele endile õigus ise oma raha saatuse üle otsustada. Teise sambaga liitumine ei tohi olla fataalne eksitus, mida selles elus parandada pole võimalik. Ehk: teises sambas pettunuile tuleb anda õigus sellest väljuda. Samuti tuleb anda soovijaile õigus pensionile jäädes kogu raha sambast korraga välja võtta. Selle takistamine teenib vaid fondivalitsejate rahalisi huve.

Jaga artiklit

46 kommentaari

S
sitasti  /   01:35, 11. nov 2013
tanan kysimast:)

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis