KOOS LAVAL: Oleg Tabakov (vasakul) ja tema poeg Pavel Tabakov lavastuses «Aasta, kui ma ei sündinud». («Kuldne Mask»)

Oleg Tabakov ja Pavel Tabakov on nüüd isa ja poeg nii elus kui laval. Tabakovi teatri lavastuses «Aasta, kui ma ei sündinud», mis juhatas sisse tänavuse «Kuldse Maski» festivali.

Üleeile ja eile mängiti seda Estonia teatris täissaalidele ning tüki keskmes on terav isade ja poegade konflikt nõukogude nomenklatuuriülemuse peres.

Kuigi Oleg Tabakov on juba 78aastane, suutis ta kolmetunnises etenduses olla oma koolipoisist poja kõrval sama käbe, rääkimata näitlejameisterlikkusest.

Väärikus oleks vist kõige õigem sõna, mis iseloomustab kahe Tabakovi suhteid nii elus kui laval. Kas ka Pavel Tabakov hakkab astuma oma kuulsa isa jälgedes, on aga veel vara öelda. Kuid teater teda tõmbab, ning eelkõige näeks ta ennast selles vallas tulevikus režissöörina. Mida kinnitab seegi fakt, et oma nooruse kohta on ta äärmiselt tõsine, pigem kõrvalt jälgija ja sündmuste mõtestaja. Kõige vähem võiks teda kolleegidega suhtlemisel pidada teatridirektori pojaks.

 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis