Novembris pidid nimekad eesti muusikud eesotsas Kristjan Järvi ja Peeter Vähiga osalema religioosse muusika maailmafestivalil Dresdenis, kuid Saksimaa kirikuisade vastuseisu tõttu võivad nende etteasted ära jääda Religioosse muusika maailmafestivali mõttega tuli enam kui aasta tagasi välja Tema Pühadus XIV dalailaama, et tähistada nõnda selle aastatuhande lõppu ja järgmise algust.

Religioone ühendavat kontserditurneed ei ole maailmas varem korraldatud. Hiiglasliku festivali algatajad nägid esialgu ette, et festivali toimumispaigad on sel aastal Los Angeles, Dresden ja Kaplinn. Järgmise aasta alguses jõuavad eri usundite muusikud Sidneysse, Tokyosse ja Bangaloresse.

Religioosse muusika maailmafestivali tipp- hetkeks on kavandatud paavst Johannes Paulus II ja Tema Pühaduse dalai -laama ühine palve Assisis.

Moraal ohus

Festivali patroonide ring on aukartustäratav: kirjanikust president Viclav Havel, tänaseks meie hulgast lahkunud Sir Yehudi Menuhin, Sadruddin Aga Khan, peapiiskop Desmond Tutu ja Danielle Mitterand.

Selle aasta märtsis arvustas festivali korraldustoimkonda teravalt Saksimaa evangeelne peapiiskop Volker Kreß. Ta märkis kohalikus ajakirjanduses: "Sedalaadi religioonide dialoog mõjub elanikkonnale ja koguduseliikmetele täiesti ebapedagoogiliselt." (Valdav enamik saksimaalasi on protestandid – M. T.)

Euroopa, eriti aga Dresdeni-Saksi liidumaa pealinna kohalikes ajalehtedes vallandus Volker Kreßi mõtteavalduste järel kommentaaride laviin. Tohutu hulk artikleid pealkirjadega nagu “Hirm võõrapäraste helindite ees”, “Dalai laama ja tohuvabohu dresdenlaste hulgas” või “Piiskop Kreß sakraalse muusika festivali vastu” olid keskendunud mõlema äärmuse kaitsmisele või põrmustamisele. Dresdeni toomkiriku kapellmeister Konrad Wagner nimetas maailmafestivali ühes Saksamaa kaalukamas ajalehes Die Zeit koguni omalaadseks prostitutsiooniks.

Paraku on Dresdeni linnavalitsus ja Saksi liidumaa valitsus Kreßi survele juba alla andmas. Festivali Euroopa osa eestvedaja Roland Haasi hinnangul jäävad Dresdeni kontserdid tõenäoliselt ära.

"Vägisi kipub pähe võrdlus nõukogude ajaga, kui kultuurielu juhtis keskkomitee," nentis budistist helilooja Peeter Vähi.

Vähi ei mõista

Vähil on põhjust tusatseda, sest tema viimane suurteos "Ülim vaikus" pidi Saksimaa pealinnas Dresdenis religioosse muusika maailmafestivali raames 27. novembril ette kantama. Teose ettekande tellimuse sai Vähi oma Saksamaa kirjastuse Erdenklang kaudu.

Peale Vähi teose esituskoosseisus pidid Kristjan Järvi taktikepi järgi kaasa lööma kelladeansambel Arsis, Eesti Rahvusmeeskoor ja ungari päritolu sopran Irén Lovasz. Kui Saksimaa kirikuisad ei leebu, jääb Dresden nägemata ka ansamblil Linnamuusikud. Helilooja Sven Grünberg, kes on budist nagu Vähigi ja kelle tööle Linnamuusikud Dresdeni kutse eest tänu võlgnesid, pidas festivali Euroopa kontsertide võimalikku ärajäämist kahetsusväärseks.

HELILOOJA: "Dresdeni juhtum on iseäranis iseloomulik äärmusliku sallimatuse näide," ütles budistist helilooja Vähi. "Selle juures pole üldse oluline, kas minu "Ülimat vaikust" esitatakse kord vähem või rohkem."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis