Kuigi mitmetes uurimustes ja teadustöödes on leitud, et tööjõu ärakasutamine ja sunniviisiline töö ei ole Eestis probleem ning sama suhtumist kohtab ka meedias, kus inimkaubandust seostatakse eelkõige seksuaalse ärakasutamise juhtumitega, siis näitas tööinspektorite seas tehtud küsitlus pigem vastupidist.

Sunniviisiliseks tööks loetakse sellist tööd, mida nõutakse inimeselt ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks ta ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Tundub uskumatu, kuid sellist ülemaailmselt hukkamõistetud ja keelatud tegevust kohtab Eestiski, kirjutab tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala oma magistritöös Tarbija 24 andmetel.

Tööalase ärakasutamise tuvastamine on Ehala hinnangul problemaatiline, kuna regulatsioon on puudulik ja ohvrid ei tunne end sageli ise ohvritena, samuti pole kehtiv õigus piisav tööalase ärakasutamise vastu võitlemiseks.

"Põhjuseks on kindlasti see, et need nähtused on sageli raskesti tuvastatavad, eriti valdkondades, kuhu tööinspektorid ja teised õiguskaitseorganid ei jõua – kodumajapidamised, geograafiliselt eraldatud piirkonnad ja ka nn liikuvad töökohad, nagu seda on ehitusplatsid," kirjutab Ehala.

Jaga artiklit

17 kommentaari

M
Miks te  /   05:37, 1. juuli 2013
siin kedagi kogu aeg palute? Riiki, tööandjaid, Tööinspektsiooni, tarbijakaitset? Need kõik ju ühe mütsi all. Õigem oleks minna ja nõuda, ilma järeleandmisteta. Ah mis ma tühja pläran, eestlane ju tahab ori olla.
J
jah  /   21:56, 30. juuni 2013
Kahjuks uus tööseadus on ainult tööandja huve arvestav, töövõtja on teisejärguline, kes töökoha kaotuse hirmus läheb koristab ülemuse korteri või rohib ukseesist kui vaja häbiväärse palga eest! Töökaitse ja seaduse järgi kõik ju piirides, mis järgib seda nn "head tava"! Sõnapaar, mis nagu keelab ja samas lubab kõike ( veniv kumm, mida annab tõmmata tööandjale kasulikus suunas!;))

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 614 4029
Marge.Sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis