"Selles juba on midagi: kogu elu pühendada sellele, et liikuda ebaloomulikult ja siis pühendada hulk aega sellele, et õppida loomulikult kõndima," naerab koreograaf ja lavastaja Teet Kask (45), kes pärast balletikarjääri lõppu omandas uuesti tavainimese pöiad otse kõndimisviisi. "Ei ole ju mõtet unistada, et olen 40 ja balletitantsija edasi."

"Kujutage ette, olete circa kuus tundi päevas niimoodi," paneb Rootsi Kuninglikus Ooperis ja Norra Rahvusooperis töötanud, samuti Gruusia rahvusballetis ja mitmel pool Euroopas tantsulavastusi loonud Teet jalad balleti esimesse positsiooni, mis maakeeli on jalgade asend nii, et jalad asuvad täistallal vastu maad, kannad vastamisi, varbad suunatud väljapoole. Samasse kanti vaatavad ka põlved ning pöiad – ideaalis moodustub jalgade sisekülgedest varbast varbani sirge joon. "Ja siis sa kõnnid ka nii," demonstreerib Teet veidi takistatud kõnnakut. "See on tegelikult ebanormaalne. Inimese luukonstruktsioon ei ole selleks mõeldud."

Kui Teet balletikoolis käis, ei saanud ta aru, miks niimoodi peab. "Kahjuks balletikoolis ei ole seda mulle keegi õpetanud, istusin ja mõtlesin selle üle ise pikalt. Siis tabasin ära: kui laval normaalse pöiaga küljelt küljele liikuda, siis on see väga raske. Tegelikult on see puhtalt praktiline küsimus, et laval saab kiiremini liikuda, kui pöiad ja põlved väljapoole pöörata. Lisaks on siis tuharalihased pinges ja laval tekib inimkeha esteetiline joon. Seda omandada on valus, sest see pole orgaaniline. Mul oli ka valus, kõik nägid sellega vaeva. Kõik tambitakse selle raami sisse. Aga miks ma pidin ise selle välja mõtlema? Miks ei pöörata tähelepanu asjadele, mis on väga olulised? Kui maast madalast sellega tegeled, siis saaks mõttetegevust ärgitades sellest valust rõõmu tunda ka – et õpetataks nägema asju tervikuna, mis millegi taga on."

Täna kõnnib nagu iga teinegi

Pärast tantsijakarjääri lõppu tekkis Teedul aga vajadus oma liikumine normaalseks timmida. Pärast 2002. aastal tehtud jalalõikust tuli füsioteraapia ja seejärel osteopaatia, millega keha normaalset liikuvust ja koordinatsiooni taastatakse. "Nii palju kui mina sellest aru saan, siis meie kehas on erinevaid keskusi, mis kontrollivad sinu orgaanilist seisundit. Ja selge see, et balletitantsija seisund pole normaalne – klassikalise balleti spetsiifika tekitab kehas stressi," kõneleb Teet, kuidas ta balletiliikumisest vabanes.

Osteopaatiat, mille abil tantsija sissetambitud väljaspoolsuse-raamist välja jalutas, kirjeldab ta nii: "Arst paneb su pikali, hakkab varvastest pihta ja paneb sind südamerütmis õõtsutama. Nii nagu laps emaihus. Siis ta käib kõik liigesekohad sellesama õõtsumise ringiga läbi ja loksutab kõik uuesti paika. Aitab selle keskuse nullpunkti, mis kontrollib ja tasakaalustab su loomulikku orgaanilist liikumist. See võtab kõik aega. Võtsin selle aga seetõttu ette, et väljapoole suunatud pöidadega kõndimine oli ebamugav. Päeva jooksul kõnnid sa rohkem, kui kõnnid normaalselt." Täna kõnnib endine balletiartist nagu iga teinegi inimene – pöiad on vägagi otse.

"Olen ooperist läbi imbunud."

Juba on tal uued sihid. Eile esietendus Pärnu Endlas ooper "Tsaari mõrsja". Kase sõnul valmis suurlavastus ennekuulmatu kiirusega. Teet kiidab lavatiimi, kellega pöörane kiiruskatse sai ette võetud, lihtsalt suurepäraseks. "Põhiliselt olen ma ju lavastanud Eestist väljaspool ja arvestades seda kogemust, mida olen näinud ja kuulnud ning ise teinud, siis see tase, mida saavutasime nende miinimumressurssidega, on selline, millega võib minna ükskõik kuhu Euroopasse," lausub ta päev enne esietendust.

Teedu lavastatud ooperis pole laval raskeid kostüüme ega papist dekoratsioone. "See oli põhimõtteline eesmärk," selgitab ta nappi kujundust, mis aitavat lugu ennast selgemalt jutustada. "See tundus kõige õigem selle ooperi juures." Ka ei ole koreograaf ühtegi ooperisolisti sundinud tantsusamme tegema. "Paljud on vihjanud, et kui koreograaf lavastab, siis paneb kõik tantsima," naeratab ta. "Vastupidi, ma ei pane kedagi tantsima. Iga kord, kui ma isegi lähenesin sellele mõttele, sain tugevama visiooni, et vähemaks-vähemaks-vähemaks." Teedu sõnul tähendab see ainult seda, et läbi tantsuvaba ooperi liigub ta tantsu juurde tagasi. Kaunis suure ringiga.

Miks aga koreograaf ooperi ette võttis? "Miks mitte?" naerab Teet. "Arvan, et ooperi lavastamine tiksus minus kogu aeg, see oli ainult õige hetke küsimus. Pigem on see äratundmine. 10aastaselt läksin balletikooli ja praktika toimus Estonia teatris – ma olen sisuliselt ooperist läbi imbunud. Ning kogu minu teadlik karjäär on olnud ainult ooperimajades – Rahvusooper Estonias, Rootsi Kuninglikus Ooperis ja Norra Rahvusooperis." Teet, kellele ooper korda läheb, lisab, et on käinud Euroopas näiteks "Rigolettot" vaatamas viis päeva järjest: "Sest see oli midagi niisugust, mis pakkus mulle mingisugust toitu."

Teet lisab, et tihtipeale mõtleb tänapäeva inimene ooperist kui tüütust nähtusest: "Laulab seal viis minutit armastusest, kaua võib?" naerab ta. "Kahjuks me ei mõtle selle peale, millal need ooperid kirjutati. Tollal polnud internetti, raadiot, grammofonimängijaid – ooper oli ainuke vahend, kust inimene sai emotsionaalset laengut. Tuldi ooperisse söökidega, vaadati ooperit ja näidati end – see oli sotsiaalne tegevus. Kui sadu aastaid tagasi loodud ooperis on iva olemas ja ta kõnetab meid XXI sajandil, siis tuleb see kõnelema panna ka XXI sajandi inimese jaoks. Ajalootunde saab koolides teha, on igasuguseid telekanaleid, aga see peab olema vahetu emotsioon. Me eraldume mobiiltelefonidesse ja i-Padi ja arvame, et see on sotsiaalsus. See ei ole sotsiaalsus. Me arvame, et peame olema kogu aeg kättesaadavad, aga ei pea – see ei ole iseenesestmõistetav."

Ooper "Tsaari mõrsja"

"PromFest" toob endaga juba kuuenda ooperilavastuse, mille nimiosades laulavad Klaudia Taevi võistluse võitjad. Seekord võetakse harutada Nikolai Rimski-Korsakovi ooper "Tsaari mõrsja", mille tegevus toimub 1571. aastal Venemaal. See on shakespearelik vaatemäng, kus on kättemaksu, armukadedust, mõrva ja meelemürke. Laval on ka võimumängud ja Itaalia ooperile omane hullumisstseen. Lavastaja on Teet Kask, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, kunstnik Madis Nurms. Peaosades Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus-Volkmane (Läti), Angelina Svatška (Ukraina). Kaastegev Kaunase Muusikateatri koor.

"PromFesti", Kaunase Muusikateatri ja Endla Teatri ooperiproduktsiooni "Tsaari mõrsja" mängitakse Pärnu Endla suures saalis 8. juunil ja Pirita kloostri varemetes 15. augustil.

Jaga artiklit

2 kommentaari

N
Normalne  /   16:19, 9. juuni 2013
inimene. Oleks aeg ka Estonia ballettis midagi teha, oodtame teid.
O
OLEN PEAAEGU ARMUNUD!  /   11:04, 7. juuni 2013
Ei, ei! Ei maksa ehmuda ega karta - olen vägagi eakas penskarimutt ega plaani isegi mõttes midagi ebasündsat!
Kuid mulle meeldib väga Teet Kask, mulle meeldib tema pere, tema lapsed! Kõik nad on väga armsad ja ilusad ja targad ja sõbralikud!
Mulle ei meeldi tavaliselt meesbaleriinid, sest nad kipuvad olema ..., noh, teate isegi ... Aga kahte balletitantsijat ma väga armastan ja pean neist sügavalt lugu - Teet Kask ja Toomas Edur! Ärgu pahandagu teised nende sarnased, ma lihtsalt ei tunne teisi!

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis