Teises omavalitsuses tööl käivate inimeste töötee pikkus võiks olla kuni tund. Kui kulub rohkem aega, hakkavad nad töökohale lähemale kolima, selgub regionaalse pendelrände uuringust.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul nähtub eile avalikustatud uuringust, et üle omavalitsuste piiride on inimesed nõus tööl käima 30–60 minuti tee kaugusel. Kui vahemaa läheb kaugemaks, siis kolitakse ära. Samuti soovivad inimesed tarbida teenuseid töökoha, mitte kodukoha lähedal. "Meie eesmärk on sellega arvestada, et inimesel oleks vabadus elada seal, kus talle meeldib," ütleb Kiisler.

Regionaalministri tellitud ja 15 600 eurot maksnud uuringu aluseks olevad andmed on kogutud möödunud aasta 1. märtsist selle aasta veebruari lõpuni. "Võrdlesime talvist tööperioodi ja suve kolme kuud. Vaatasime nii töö kui ka vaba aja viibimisi, tegime selgeks, kus inimesed väljaspool igapäevast töörutiini käivad," lausub professor Rein Ahas.

Teadurid said andmed mobiiltelefone jälgides. "Need andmed on rahvaloenduse omadest kiiremad ja mõnes mõttes ka täpsemad," sõnab Ahas. Ta kinnitab, et nende kasutuses olnud andmete järgi pole üksikisiku tuvastamine võimalik.

Uuring kinnitab muu hulgas, et mobiilsus on muutunud elustiili osaks, sest alati on lihtsam saada paremat tööd natuke reisides. "Inimesed teevad valikuid ruumiliselt, sest energia ja transport on odavad ja kättesaadavad. Toimub pendelränne," selgitab Ahas. "Kui inimesed saaksid oma kodukohas head tööd, siis seda ei oleks."

Uuring näitab, et Tallinna ja Tartu vahel liigub kuus edasi-tagasi tuhandeid inimesi. Põhilised sihtkohad ongi Tallinnas ja selle ümbruses, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. "Inimesed lähevad nendesse kohtadesse hommikuti tööle ja tulevad õhtul tagasi," lausub Ahas.

Halb on olukord Läänemaal, kus Haapsalus eriti tööl ei käida. "Kui maakonnakeskus ei suuda pakkuda piisavalt oma inimestele töökohti, hakkab noor minema teise keskuse poole. Läänemaalt liigutakse tugeva voona Tallinna, mis on ohumärk," ütleb Ahas. "Inimesed ei jaksa seda maad pikka aega pendeldada ja kolivad lõpuks lihtsalt ära."

Kiisler: teame, kus arengut toetada

Kiisleri sõnul selgub uuringust, et maaelu hakkab järjest enam tuginema inimestele, kes töötavad linnas, aga elavad maal. "Paradoksaalsel kombel võib öelda, et maal on hea elada siis, kui lähedal asub tugev linn. Seal, kus keskus nõrgeneb, on areng olnud negatiivne," lausub ta. "Meie tegevused peavad olema suunatud väiksemate keskuste säilimisele."

Ministri ütlust mööda saab uuringu alusel määrata regionaalsete toetusprogrammide prioriteedid: "Nüüd teame, kus peaksime arengut toetama, kuna saame aru, kus ja miks inimesed liiguvad."

Jaga artiklit

10 kommentaari

M
mida  /   06:25, 16. mai 2013
kas telefonide jälgimine pole mitte ebaseaduslik
V
Valgalane.  /   22:34, 15. mai 2013
Ongi nii ,et Valga on läti linn. Eesti teadlased seda siin kinnitavad. Eesti kaartil me seda ei näe.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis