2
fotot
Seemnemääruse jõustumise korral võivad koduaedadest kaduda paljud vanad põlis- või rahvaselektsoonisordid. (Kersti Eero)

Euroopa Komisjon avaldab esmaspäeval, 6. mail EL-i uue seemnemääruse (Plant Reproductive Material) eelnõu, mis jõustumisel toob kaasa olukorra, kus kontroll seemnekaubanduse üle läheb suurte agrotööstuskontsernide kätte ning tulevikus ei või enam müüa registrisse kandmata põlis- ja rahvaselektsioonisortide seemneid.

Agraarkontsernide aastatepikkune lobitöö on kandnud lõpuks vilja. Euroopa Komisjon avaldab homme uue seemnemääruse (Plant Reproductive Material) eelnõu, mis muudab jõustumise korral tulevikus isegi potipõllumeestel seniste põlis- ja rahvaselektsioonisortide seemnete müümise illegaalseks.

Uue direktiivi taga on tervise- ja tarbijaküsimuste Euroopa Komisjoni peadirektoraat SANCO ning lobiorganisatsioonid, mis esindavad selliseid agraarkorporatsioone nagu AstraZeneca, Monsanto ja Bayer.

Soome meedia väitel töötas aga seemnemääruse eelnõu esitanud SANCO ametnik Isabelle Clément-Nissou veel 2011. aasta septembris seemnetööstuse suurkorporatsioone esindava lobiorganisatsiooni Groupement National Interprofessionnel des Semences rahvusvaheliste suhete juhina.

Kuigi uue määruse vastuvõtmisprotsess on jõudnud lõppfaasi, pole toetus sellele sugugi ühene. EL-i riikidest Austria on avaldanud selle määruse vastu valjuhäälselt protesti ning samuti vastustavad uut määrust Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat DG AGRI ja keskkonna peadirektoraat DG ENVI.

Mida uus määrus endaga kaasa toob?

Määrus keelab muuhulgas seemnete müügi, mis pole kantud EL-i seemneregistrisse. Paraku pole aga suurt osa põlis- või rahvaselektsioonisorte seemneregistrisse kantud, mistõttu muutub nende seemnete ja taimede müümine illegaalseks.

Registrisse pääsemiseks peavad sordid vastama paljudele kriteeriumitele, mis lähtuvad aga kaasaegsete hübriidsortide loogikast ning millele väga paljud rahvaselektsioonisordid ei vasta. Samuti tuleb registrisse pääsemiseks viia läbi kulukad katsed ning registris olemise eest tuleb maksta iga-aastast tasu.

"Arvudes näeb see välja nii: praegu on meil geenipangas umbes 6500 sorti, siis nendest muutuksid tulevikus illegaalseks 5000 kuni 6000 sorti," rääkis portaalile ORF.at Austria keskkonnakaitseorganisatsiooni Arche Noah kõneisik Iga Niznik, kelle sõnul puudutab see eelkõige aiavilju, aga ka vanad teraviljasordid hakkavad seejärel aedadest ja põldudelt kaduma.

Soomes põlissortide propageerimisega tegeleva Maatiainen ry hinnangul on kohalike olusuhetega aastasadade jooksul kohanenud põlisordid osa meie kõigi kultuuripärandist.

"Tundub, et just see ongi see valukoht, kuna praegu veel ei saa suurkorporatsioonid patenteerida rahvaselektsiooni- ja põlissorte," pole ka soomlased kriitikaga kitsid.

Tegemist pole pelgalt hirmuga, kuna Euroopa Kohus tegi juba 2012 aasta juulis otsuse, mis keelas müüa ametlikult mittetunnustatud seemneid. Tõsi küll, Euroopa Kohtu otsus ei laienenud vanadele ja haruldastele sortidele, mida talunikud võisid siiani omavahel vahetada või müüa, kuid uus määrus teeb ka sellele lõpu.

Kuigi praegu pole veel täpselt teada, millised sanktsioone määruse jõustumise korral näiteks registreerimata seemnetest taimi kasvatavatele põllumeeste suhtes kasutakse, hoiatavad Austria rohelised, et tulevikus võivad neid ähvardada kopsakad trahvid.

Hoop bioloogilise mitmekesisusele

Seemneliikumise määruse põhiline kriteerium seisneb selles, et taimed peavad olema võimalikult ühtsed ja nad peavad olema sordina ametlikult registreeritud. See teeb aga lõpu senistele riiklikele erinevustele ning Austria roheliste hinnangul ei ela suur hulk kohalikke haruldasi ja vanu puuvilja-, aiavilja- ja teraviljasorte seda määrust puhtbioloogilistel põhjustel üle.

Vanade põlissortide kaitsja ja propageerija, Häme rakenduskõrgkooli põllumajandus ja keskkonna võrgu-õppejõud ja MTÜ Maadjas juhatuse liige Annika Michelson ütles samuti, et paljusid Eesti või Soome vanu sorte polegi võimalik registreerida, kuna neil pole stabiilse sordi tunnused, mida uus seemnemäärus nõuab.

"Kõige rohkem kardan ma seda, et selle määruse jõustumise korral hakkavad Eesti ametnikud saksa täpsusega käima turgudel ning trahvima neid inimesi, kes kasvatavad ja müüvad registreerimata seemnetest kasvatatud aiavilju," rääkis ta.

Michelsoni sõnul näeb seaduseelnõu ka ette, et edaspidi paljundatakse taimi ainult seemnetena, rakkudena või sügavkülmutatutena.

"Sel viisil seadus monopoliseeriks seemnekasvatuse ja sellega hävitatakse väikeettevõtted ja mittetulundusühingud, kes tegelevad seemnekasvatusega vaba tolmlemise abil," lisas ta.

Põllumajandusministeeriumi taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte sõnul on Eesti esitanud määruse suhtes Euroopa Komisjonile esialgse arvamuse ja täpsustavad küsimused ning Euroopa Komisjon on lubanud need kõik arvamused läbi vaadata ja nendega arvestada.

"Hetkel kehtiva seadusandluse kohaselt on võimalus registreerida köögiviljakultuuride hobisorte ehk geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorte lihtsustatud korras, mis annab ka tootjale õiguse seda turustada," ütles ta.

Digryte lisas, et määruse kavandis pole määratud karistusi rikkumiste korral, vaid iga liikmesriik määrab need ise.

Täpsemalt lubas ministeerium uut määrust kommenteerida peale eelnõu avaldamist.

Jaga artiklit

518 kommentaari

O
online shopping apps  /   09:40, 7. märts 2017
S
sap fiori  /   06:42, 16. veebr 2017
Buffalo is coming off of a bye week, http://sapfioriui.com/ sap fiori and despite being matches under 500, they are sitting at second regarding division behind New Great britain.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis