VÕIDELDA TASUB: «Õiguskantslerile tasub igal juhul kaevata,» leiab enda ja oma kaksikute õiguste eest võidelnud Alari Ilves. Isegi kui lasteaiakoha saamine sellest otseselt ei sõltu, paneb see vallaametnikud surve alla. (TEET MALSROOS)

Aastaid on sajad kui mitte tuhanded väikelaste vanemad vaikimisi leppinud, et kuigi seadus ütleb ühte, teevad omavalitsused teist. Jutt käib lasteaiakohtadest, mille puudus on mõnes omavalitsuses kasvanud nii suureks, et inimeste kannatus hakkab katkema.

Esialgu on pahameelekolded lokaalsed ja visisevad omavahelistes vestlustes ja sotsiaalmeedias. Siiski on hakanud tasapisi kasvama ka nende hulk, kes on otsustanud õigust nõuda kohtus. Advokaadibüroo Sorainen AS advokaat Marika Oksaar tervitab lapsevanemate kasvanud aktiivsust endi õiguste eest seismisel. "Ainuüksi Tallinna halduskohtus on kümmekond lasteaiakohta puudutavat vaidlust," on ta rahul, kuid lisab, et jõustunud lahendeid on temale teadaolevalt veel üsna vähe.

Oksaare hinnangul annaks veel mõndagi vanemate teadlikkuse parandamiseks teha, sest endiselt lepivad paljud vanemad selgitusega, et omavalitsuse kehtestatud korrast ehk lasteaia järjekorrast tulenevalt ei ole neil veel õigust lasteaiakohta saada. "Tähelepanuta jääb aga see, et omavalitsus ei või enda rakendusaktiga seadusega võrreldes sisulisi piiranguid seada," selgitab Oksaar.

Koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 lõige 1 sätestab selge sõnaga: valla- või linnavalitsus loob kõigile poolteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Ehk lihtsamalt öeldes, kui laps on poolteiseaastane, on tal õigus enda teeniduspiirkonnas lasteaiakoht saada.

Omavalitsuste vabandused

Oksaare sõnul kipuvad omavalitsused vabandama seaduse mittetäitmist sellega, et kohti lihtsalt ei ole. "Olemasolevates kohtulahendites on aga selle kohta korduvalt märgitud, et uued elanikud ja lapsed ei teki üleöö," lükkab Oksaar vabanduse tagasi. Omavalitsustel on planeeringute menetlemisel küllaldaselt aega ja võimalusi elanike arvu prognoosimiseks ning vajaliku infrastruktuuri loomiseks. "Ka omavalistuste ebapiisav riigi rahastamine ei ole argument, mida omavalitus saaks kasutada üksikisiku vastu," ütleb ta.

Lapsevanemal, kes omavalitsuselt lapsele aiakohta ei saa, on sisuliselt kaks võimalust: kas jääda koduseks ja kaotada sissetulek või minna tööle, panna laps erahoidu ja tasuda mitu korda kõrgemat lasteaiatasu. Võib juhtuda, et vanema tööle asumine ei ole rahaliselt mõistlik, kuna kogu sissetulek kulukski erahoiu eest maksmisele. Samas on Oksaare sõnul eralastehoiu tasu kohtus omavalitsustelt oluliselt lihtsam ja perspektiivikam nõuda, kui näiteks saamata jäänud töötasu. Ta selgitab, et halduskohtud on eralasteaia või -hoiu kulude hüvitamise nõuete lahendamisel lähtunud sellest, et ka erahoiu puhul peaks vanema makstav omaosalus olema samaväärne, kui see oleks munitsipaallasteaias.

Lasteaiakohtadega on probleeme eeskätt suuremates linnades ja neist veel keerulisem on olukord Tallinna lähivaldades. Nii kaaluvad näiteks Harku valla lapsevanemad õiguskantsleri poole pöördumist, sest peale lasteaiakohtade suure puuduse on järjekorrasüsteem segane ja valla antav erahoiutoetus – 160 eurot kuus – ebapiisav.

Õiguskantslerist oli abi

Mõni aasta tagasi sama murega õiguskantsleri poole pöördunud Harku valla elanik Alari Ilves usub, et sai tänu sellele lasteaiakoha oma kaksikutest lastele. "Lapsed olid järjekorras ühes lasteaias ja kõigi märkide järgi olid kohad olemas. Siis otsustati kahe rühma asemel avada vaid üks ja meie lapsed jäid ukse taha," meenutab Alari. "Õiguskantsleri menetlus võttis küll aega, aga kohad me kuidagi saime," sõnas Alari. Ametlik versioon oli, et keegi loobus kohast ja nende lapsed olid järjekorras järgmised.

"Õiguskantslerile tasub igal juhul kaevata, sest see paneb vallamaja rahvast aru andma ja kirju kirjutama. Minule väideti õiguskantsleri büroost, et nad enne järele ei jäta, kui lastele on koht antud," julgustab Alari teisigi abi otsima.

Alari sõnul suhtuvad omavalitsused, kes on lasteaiakohtadega hädas, neisse kui teeaukudesse. "Kui raha tuleb, siis teeme, varsti on niikuinii lapsi vähem. Aga need lapsed, kes on ukse taga, on ainukordselt siin ja täna," rõhutab Alari. Ta lisab, et kui keegi suudaks panna omavalitsused kõiki lapsi rahaliselt võrdselt kohtlema, siis selguks, millised nende kohustused tegelikult on. "Täna uhkeldab nii mõnigi rikka valla staatusega, aga tegelikult on omavalitsusel kodanike ees kohustused täitmata!"

Eriti vale on aga Alari hinnangul omavalitsuste uhkustamine erahoiu eest makstavate toetustega. "Kui lapsele kohta ei ole, siis ei saa rääkida, et kellelegi makstakse toetust – siis saab rääkida kompensatsioonist selle eest, et pole suudetud oma kohustusi täita."

Harku: kohtadega on tõesti kitsas

Harku vallavanem Kaupo Rätsep möönab, et kõigile lastele seadusest tulenevat õigust lasteaiakohale vald pakkuda ei suuda. "Oleme lihtsalt sunnitud tegema mingi valiku ja võtnud prioriteediks tagada lasteaiakoht hiljemalt lapse kolmeaastaseks saamisel, et võimaldada vanemal soovi korral tööle naasta," selgitab Rätsep, miks jäävad nooremad ukse taha.

Noor ema Maarja arvab selle kohta, et kolm aastat lapsega on kodus olla tore küll, kuid olukorras, kus pärast lapse 1,5aastaseks saamist on ema sissetulek 50 eurot kuus, ei saa suurem osa peresid seda endale lihtsalt lubada.

Neile, kellele vald ei suuda kohta pakkuda, on vallavanema sõnul alternatiiviks lapsehoiuteenuse toetus, mis tõsteti tänavu ligi veerandi võrra – 160 euroni.

"Harku vald on ainus omavalitsus Eestis, kus on viimase kümne aasta jooksul ehitatud viis uut lasteaeda ja gümnaasiumi algklasside maja. Valla laenukoormus koosneb ainult lasteasutuste ehitamiseks võetud laenudest," on probleemi lahendamine Rätsepa kinnitusel vallale oluline.

Kõik lapsevanemad – ühinege!

Viimsi vallas on praegu 3,5aastase poja isa Jaan maadelnud pool aastat sama probleemiga. Ta oli valmis ka õiguskantsleri poole pöörduma, kui selgus, et sügisel neljaseks saavale lapsele siiski koht valla lasteaias leidub.

"Eks inimene asub võitlusse, kui häda käes," arutleb Jaan, "Süsteemis orienteerumine võtab aga aega, ja kui inimene on endale viimaks asjad selgeks teinud ning valmis kohtusse või õiguskantsleri poole pöörduma, jõuab lasteaia järjekord temani. Hädavajadus kaob. Nullist hakkavad võitlema uued lapsevanemad."

Jaan arvab, et hädas lapsevanemad peaks koonduma ja kohtus või õiguskantsleri juures tuleks välja võidelda universaalne lahendus, mitte individuaalne.

Jaan tunnistab, et Viimsi vald on Tallinna või mõne teise vallaga võrreldes isegi edumeelne. Vald maksab nii oma kui ka eralasteaias käiva lapse eest võrdselt 223,69 eurot. Probleem tekib aga sellest, et vallalasteaias käiva lapse eest maksab vanem lisaks 58 eurot, eralasteaias võib vanema osa aga ulatuda 280 euroni.

"Inimese ja põhiseaduse vaatepunktist peaks võrdne kohtlemine tähendama, et võrdne on vanemalt võetav tasu: Viimsis 58 eurot. Mis sellest puudu jääb, selle peaks kompenseerima see, kellest sõltub probleemi lahendamine või lahendamata jätmine," leiab Jaan, et õiguskantsleri lasteombudsman võiks selle teema ette võtta küll, sest pere eelarve kaudu on ebavõrdse kohtlemise tõttu kannatajaks ka laps.

Raha vähem, omavalitsuse kohustused endised

Ehkki koolieelsete lasteasutuste seadus suunab lasteaiakohata lapsevanemate pahameele omavalitsuse kraesse, tuleb tunnistada, et riigivõim on osavasti seadusi nii sättinud, et raha omavalitsusele antakse vähem, kohustused aga on enam-vähem samad.

2003. aasta lõpuni kehtinud tulumaksuseaduse järgi läks inimese tulumaksust omavalitsusele 56%. Samal ajal kehtinud koolieelse lasteasutuse seaduse järgi oli omavalitsus kohustatud tagama sõime- või lasteaiakoha kõigile soovijaile lapse vanusest sõltumata.

2004. aastal kahanes omavalitsusele minev tulumaksu osa 11,4%-le. 2006. aastal tõusis see 11,8%-le, 2007. aastal 11,9%-le. 2007. aastal seati lasteaiakoha kohustusliku tagamise alumiseks

vanusepiiriks üks aasta.

2009. aasta algul tõusis omavalitsusele minev tulumaksu osa korraks 11,93%-le, kuid langes aprillis tagasi 11,4%-le. Samal ajal tõsteti lasteaiakoha tagamise kohustus lastele alates 1,5aastaseks saamisest.

Tänavu tõsteti omavalitsusele mineva üksikisiku tulumaksu osa 11,57%-le kompensatsiooniks kodualuse maamaksu vabastuse eest.

Ministeerium plaanib muutust

Haridus- ja teadusministeeriumis on koostamisel alushariduse arengukontseptsioon ja sellest tulenevad vajadused seaduste muudatusteks.

Millised konkreetsed muudatused on plaanis ja millal, seda ministeerium ei avalikusta. Jaanuaris käis avalikkusest läbi, et ministeerium plaanib muuta seadust nii, et ühelt poolt on omavalitsustel kohustus tagada koht lasteaias alles neljandast eluaastast ja teisalt tagada 1,5-3aastastele, kui lasteaiakohta ei ole, erahoid või erahoidja.

Ministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiin Peterson jätab küsimusele selle muudatuse kohta vastamata, kuid ütleb, et alla 3aastase lapse areng on väga kiire ja seetõttu ei saa ka selles eas rääkida ainult lapse hoidmisest, vaid alushariduse toetamisest.

"Põhjamaade praktika on, et eelkooliealiste laste alusharidust ja hoidu käsitletakse integreeritult ja tagatakse selle kättesaadavus piirkondades lähtuvalt laste ja perede vajadustest," sõnas Peterson.

Koolieelsetes lasteasutustes osaleb täna Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 75% 1,5-3aastastest lastest ja 94% 4-6aastastest lastest. Samas on lasteaiakohtade järjekorrad 33% omavalitsustest. Petersoni sõnul on alushariduse võimaldamine 1,5-7aastastele lastele omavalitsuse vastutusvaldkond ja väga oluline on, et omavalitsus prognoosiks vajadusi ja ühtlasi ka investeeriks uute lasteaiakohtade loomisse.

Advokaat soovitab

Kui vanem on otsustanud võtta ette kohtutee, on väga oluline, et kohtusse pöördumise hetkeks oleks õiguste rikkumine toimunud ja seda pole kõrvaldatud. Kinni tuleb pidada ka seaduses sätestatud kaebetähtaegadest. Üldine kaebetähtaeg on 30 päeva alates vastavast aktist või toimingust. Lisaks tuleb tähelepanelik olla kaebuse nõude sõnastamisel. Näiteks ei ole vanemal õigust nõuda kohta kindlas lasteaias.

Vanemad võivad kaaluda ühist tegutsemist vajaliku õigusabi saamiseks. Samas lasteaiakoha nõudes tuleb igal vanemal kohtusse siiski ise pöörduda, sest iga juhtumi asjaolud on erinevad.

Marika Oksaar, advokaat

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis