1
foto

Kas tulevikus ongi nii, et valime internetist endale sobivaid asju ja laseme need kodus valmis printida? Aeg näitab, aga sinnapoole asjad liiguvad.

Vaadake korraks oma telekapulti. Võimalik, et selle kummist nupud on tehtud Indoneesias, plastümbris valatud Hiinas ning mikroskeemi on puldi sisse kinnitanud korea töölise nobedad näpud.

Nüüd kujutage, et laps otsustab proovida, kas see pult limonaadiklaasi mahub. Mõeldud, tehtud – sulpsti! Tulimagus vedelik ujutab üle mikroskeemi ja kleebib nupud kinni.

Edasi? Kindel, et vaja on uut, praegu saab selle poest. Aga võib-olla juba kümne aasta pärast on teil toanurgas pisike masin. Te otsite internetist oma telekapuldi trükifaili ning annate masinale käsu. Mõni minut ragistamist, ja teil on peos uus, täiesti töökorras pult.

Kui te pole varem 3D-printeritest midagi kuulnud, siis jätke see sõnapaar nüüd endale hästi meelde. Võimalik, et just need printerid muudavad tundmatuseni maailma meie ümber – eeskätt seda, kuidas meile vajaminevaid asju tehakse.

Eestis on kümmekond 3D-printerit

Kolmemõõtmelise printimise tehnoloogial on potentsiaali muuta seda, kuidas me peaaegu kõike valmistame, ütles USA president Barack Obama möödunud nädalal peetud kõnes, mis käsitles olukorda riigis, ja tõi eeskujuvääriva näitena 3D-printimise arenduskeskuse.

Mida kolmemõõtmeline printer täpselt teeb? Alustuseks on tarvis arvutis kolmemõõtmelist mudelit. Selle põhjal hakkab printer kiht kihi haaval valmistatavat eset valama või printima.

Kujutage ette viilutajat, mis poes sinki täpselt mõõdetud lõikudeks saeb. Kolmemõõtmeline printer töötab täpselt vastupidi – paneb lõik lõigu haaval kokku terviku.

Eestis piisab 3D-printerite kokkulugemiseks praegu veel kahe käe sõrmedest, teab Juri Kovalevski, firma JuKoTEC juht, kelle tööks ongi selliste printerite sissetoomine ja hooldamine. Tallinna Tehnikaülikoolis on neid kaks, üks on Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tartu kunstikoolis. Lisaks veel paaris erafirmas.

Eestis praegu kasutatavad printerid pritsivad kipsilaadset puru ja polümeerisegu, aga maailmas on juba olemas printerid, mis samamoodi kihihaaval sulatavad kokku ka klaasi või metalli.

Eestis on uus tehnoloogia esialgu kasutusel seal, kus uute ideede puhul on kiiresti vaja näha, kuidas see väljamõeldud asi päriselt välja näeb. Tudengid saavad oma väljamõeldut kiiresti päriselt käes hoida.

Kovalevski sõnul on just insenerid need, kes uuest tehnoloogiast kõige kiiremat kasu lõikavad. Siiani oli uue toote katsemudeli valmimise aeg 1–3 kuud ja kui asi sobis, tehti katsepartii. Kolmemõõtelise printeriga on võimalik arvutis väljamõeldud ese kohe välja printida ning see viib kogu tehnoloogia arengu märgatavalt kiiremaks.

"Igal aastal – tegelikult iga mõne kuu tagant – peab tulema midagi uut. Kolmemõõtmeline printimine võimaldab viia tootearenduse väga kiireks," ütleb Kovalevski.

Ta usub, et kolmemõõtmeline printimine muudab meie kõigi elu juba lähikümnenditel. "Kujutage ette, et inimene valib endale internetist sobivad prilliraamid. Arst on talle kirjutanud välja sobivad klaasid," räägib ta. "Juba on olemas tehnoloogia, kuidas printida läbipaistvaid materjale – seega ka prilliklaasid saab kodus valmis trükkida, lisaks sobivad raamid."

See võib tähendada, et prillipoodi pole tulevikus enam tarvis. Nagu ka nööbipoodi.

Kuid siin pole piire ees. Californias Singularity ülikoolis käivitus kolme aasta eest projekt, mille eesmärk on printida maju. Idee tõukeks oli asjaolu, et maailma vaesemates piirkondades pole tehaseid, mis toodaksid seinapaneele, aknaid ja katusekatteid.

Üks majaprinter sõidaks rööbastel mööda tänavat ning valaks korraga tervet maja. Kui seinamaterjali sisse on vaja elektrijuhtmeid, siis neid. Samamoodi veetorusid ja aknaid. Tiskreid saaks selliste printerite abil trükkida paari kuuga.

Kovalevski sõnul areneb kolmemõõtmeline printimine nii kiiresti, et kuigi praegu veel päris maja valmis teha ei suudeta, pole see ilmselt paari aasta pärast enam mingi küsimus. "Selle tehnoloogia arendamisse panustatakse praegu sama palju nagu mõni aasta tagasi sotsiaalvõrgustikesse," ütleb ta.

Ainus häda: kõrge hind

Ainus takistus on kõrge hind. Eestis kasutatavate kolmemõõtmeliste printerite puhul on ühe kuupsentimeetri hind 2–4 eurot. Vabalt pihku mahtuv 10 × 10 × 10 cm kuubiku väljatrükk maksab sellisel juhul tuhat eurot.

Kovalevski sõnul on praegu kolmemõõtmeline printimine nii kallis, sest kogu uurimis- ja arendustöösse mahutatud raha on tarvis tagasi teenida. Ta võrdleb olukorda ajaga, mil Edison leiutas esimese hõõgpirni ning see oli toona nii kallis, et arvati, et keegi nii kallist valgustit ei vaja. "Kui see tuleb laialdaselt kasutusele, siis hinnad langevad," ütles ta.

Kuid lisaks asjademaailmale võib kolmemõõtmeline printimine tuua muutusi ka meditsiinis: paremad puusaliigeseproteesid, rakkudest täpselt kokku pandud kunstlikud ja koesobivad doonorelundid.

Kovalevski sõnul on meid ootamas asjade internet. Kui praegu tõmbame internetist pilte, filme ja muusikat, siis tulevikus trükime igapäevaelus tarvilikke asju internetist võetud mudelite põhjal. See kaotab suured kaubaveod mandrite vahel, aga tekitab ka hulga ohtlikke küsimusi. "Kui internetis on failid, mille põhjal trükkida töötavaid tulirelvi, siis on see kindlasti näide sellest, et hea eesmärgiga tehnoloogiat kasutatakse ära selleks, milleks ta polnud mõeldud," ütleb Kovalevski.

Külad Kuu peale

Kui inimesed peaksid tahtma Kuu peale rajada püsiasustust, kuidas neid siis kaitsta kosmilise kiirguse ja pisimeteoriitide eest? Lahendus ei pruugigi olla nii keeruline.

Euroopa kosmoseagentuur ja arhitektuurifirma Foster+Partners teatasid hiljaaegu, et on pudedatest kuukivimitest maja ehitamist katsetanud ning ehitustöö tegi ära 3D-printer. Kuu-maja seinad ehitati poorsed, nende struktuur meenutab linnuluid. Selline maja on ühtaegu nii tugev kui ka üsna kerge. Idee näitlikustamiseks prinditi 1,5 tonni kaaluv seinapaneel.

Ühe seadme kaasavedamine Kuu peale on tükk maad lihtsam kui kogu ehitusmaterjali üleslennutamine.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis