3
fotot
Pühadeks valmis: kiip olemas ja number registris. (Peeter Langovits/Postimees)

Kui mitte varem, siis pühadeaegseks paugutamiseks tuleks oma neljajalgne pereliige varustada kindlasti kontaktandmetega, et pühadesaginas kaotsi läinud lemmik võimalikult vähese kurvastuse ja vaevaga üles leida ning koju tagasi tuua.

Aastalõpu paugutamisele ei pea paljudel koertel närv vastu ja nii satuvad nad paanikas ula peale ning ei oska enam koju tagasi tulla. Laia maailma pääsevad nad ka kõrgelt hangelt üle aia hüpates või siis pererahva hajameelsuse tõttu, kui pühadesaginas õuevärav praokile jääb.

Varjupaikade MTÜ tegevjuht Triinu Priks kordab ammutuntud tõde, et kõige kindlam abinõu oma lemmiklooma leidmiseks on lasta loom kiipida. Aga ärge unustage ka kiibinumbrit registrisse kanda! „Meil on tohutu rõõmupäev, kui me võtame kiibilugeja ja see teeb spetsiifilise piiksu. Rõõm saab aga kohe otsa, kui me seda numbrit ühestki registrist ei leia," räägib Priks.

Kui teie lemmikul veel mikrokiipi ei ole, tasuks ta ikkagi varustada teie kontaktandmetega. Selle jaoks on lemmikloomapoodides olemas vastavad kapslid, mida saab kinnitada koera kaelarihma külge. Kui ka kapslit ei jõua muretseda, ajab asja ära ka kaelarihma külge teibitud kilepakendis paberilipik.

Priks julgustab koeraomanikke seda igal juhul tegema. Mõned koeraomanikud olla öelnud, et kardavad oma andmeid „avalikustada", kuna siis saadakse teada, kelle koer lahtiselt ringi jookseb. Samas jääb aga muret ja sekeldamist palju vähemaks, kui mõni koerasõber ulapealt leitud hulguse omanikuga kohe ühendust saab võtta.

Aga andmetega või ilma, tuleks oma kadunud neljajalgset sõpra igal juhul varjupaigast otsida. „Me katsume igal võimalusel inimesele vastu tulla ja talle looma kätte anda," räägib Viljandi, Pärnu, Võru, Virumaa ja Valga kodutute loomade varjupaikade tegevust koondava ühingu eestvedaja. Priks palub samas inimestelt mõistvat suhtumist, kui nad näiteks õhtul kell kümme oma looma varjupaigast kätte ei saa - sel kellaajal varjupaigas enam töötajat ei ole. Varjupaiga telefoni kõneposti saab aga jätta teate.

Jõulud on loomade varjupaikadele külluse aeg

Priksi sõnul on jõulud see aeg, mil varjupaikadel ei ole millestki puudust: „Praegu on küll nii, et juba tekib raskusi tekkide, patjade ja muude kingituste mahutamisega."

„Jõulude ajal leitakse kõik abivajajad üles - tulevad inimestele meelde loomad, tulevad meelde hädasolevad inimesed - kõik, kellel on abi vaja. Tegelikult on need inimesed ja loomad ju olemas aasta kõik 365 päeva," muheleb Priks. „Kutsuks inimesi üles ka muul ajal mõtlema hädasolevatele."

Aga kindlasti ei lükata ühtki abi tagasi ning annetused kasutatakse tuleval aastal ära. Samuti ootavad varjupaigad nii vabatahtlikke, kes soovivad loomadega tegeleda, kui ka kingitusi-annetusi aasta läbi.

Tallinna Loomade Varjupaiga juht Larissa Kozõreva räägib, et jõulude ajal käib nende asutuses tavalisest vilkam elu - inimesed käivad, tuuakse kingitusi ja annetusi ning koertega käiakse jalutamas. Kozõreva kinnitab samas, et inimesed käivad varjupaigas loomadega tegelemas mitte ainult pühade ajal: „Ka tavalistel päevadel käiakse."

Kinkimiseks varjupaigast looma ei anta

Loomakaitsjad soovitavad loomi mitte kinkida, kuna võib juhtuda, et kingisaajale kingitus rõõmu ei valmistagi ning tagajärjed elusolendile võivad olla traagilised.

Loomade varjupaigad oma hoolealuseid niisama lihtsalt ei anna, ammugi veel teisele kinkimiseks. „Fakt on see, et meie loomi kingituseks ei anna," räägib Triinu Priks. „See, kes kavatseb omale looma võtta, peab tulema ise reaalselt kohale. Ta peab endale aru andma, et ta peab selle looma eest hoolitsema viis, kümme, kuni 20 aastat."

Sama juttu kuuleb ka Larissa Kozõrevalt: „Me ausalt öeldes nii lahedasti loomi ei anna, enne teeme teavitust, kontrollime iga omanikku ja räägime nendega. Niisama lihtsalt siit looma ei saa."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis