3
fotot
EI OLEGI VALGUST: Tallinna ühel peateel Pirita teel ei suuda Tehnikaülikooli mõõteriist kohati terakestki valgust leida. (STANISLAV MOšKOV)

Kuigi ööd on meil pimedad ja tänavavalgustust on Eesti linnades kokkuhoiu eesmärgil suuresti hõrendatud, ei paista juriidiliselt vigase ja norme eirava valgustusvõrgu eest keegi vastutavat.

Õhtuleht laenas Tallinna Tehnikaülikooli molekulaartehnoloogia õppetoolist luksmeetrinimelise aparaadi ja läks öösel tänavatele mõõtma, kui palju valgust sinna langeb või ei lange. Võime küll pahandada, et kehtestatud normid on väga ranged ja, mis veel hullem, kallid järgida, aga need on välja mõeldud põhjusega. Näiteks olid paljud väikesed toiduainetööstused sunnitud rangete euronormide tõttu tootmise lõpetama, sest remondiks raha polnud. Samas ei võinud normide kehtestajad ka lubada toitu töödelda roostes seadmetega.

Kas tänavavalgustus, kus lambid põlevad üle ühe, mõnel pool üle kahe ja kohati ei põle üldse, vastab normidele, et juba aastaid saab sel viisil pimendatud tänavatelt turvalisusega riskides miljoneid eurosid kokku hoida? Politsei on märganud, et vägivallakuritegude osakaal kasvab, ja nende alla käivad ka röövimised, mis tihtipeale pannakse toime tänaval. "Mida pimedam, seda parem pätil," on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristjan Jaani öelnud.

Tallinnas ja Pärnus kiirabiautot juhtiv Tarmo Susi on Õhtulehele kurtnud, et sajuga on autojuhtidel eriti raske. "Kõige hullem on see, kui on vihmased ilmad ja tänavavalgustus ka ei põle, siis sõidaks nagu kotis. Kui lõhkuda miljoniline auto, siis see on materiaalne kaotus, aga inimelu on hindamatu."

Kuigi Õhtuleht ei pretendeeri ühelegi teadustööauhinnale, tuleb tõdeda, et arv, mida näitas mõõteaparaat, ja arv, mis joondumiseks kirjas Eesti projekteerimisnormides (EPN 17, välja antud oktoober 1999), erinesid tugevalt ehk pealinna tänavad on normist palju pimedamad ja ohtlikumad.

Kohati valgust polegi

Osaühingult Ehitusteave saadud projekteerimisnormides on kirjeldatud erisuguseid valgustusekriteeriume, meie aga mõõtsime neist vaid ühte – numbrit, millest väiksem valgustustihedus teel olla ei tohi. Pealinna sissesõit on Tallinna visiitkaart ja seepärast mõõtsime valgust ka linna piiril. Sealt paarsada meetrit mööda Peterburi teed Narva poole sõites värskelt renoveeritud tee lausa särab. Otse laternaposti all viskab luksmeeter 32 luksi.

Kuigi Peterburi teel uute lampide all on valgus võimas, langeb see 10 korda lahjemaks, kui Tallinna poole liigume. Täpselt kahe posti vahel on valgust 3 luksi jagu.

Päris hull on asi üle linna piiri sõites. Endise Nehatu kiirsöögikoha juures ei ole ühtki laternaposti ja seal näitab mõõteriist 2 luksi, s. t. et hooga linna sõites (lubatud sõidukiirus on seal 70) tabab juhti kottpimedus. Ja esimesed tänavalaternad ka palju ei aita. Otse nende all näitab mõõdik küll 20 luksi, aga täpselt kahe põleva laterna vahel on 0. Norm ütleb, et põhitänaval ei tohiks valgus alla 7 luksi langeda.

Seadus on linna poolel

Parem ei ole olukord ka teisel mõõdetud põhitänaval Pirita teel, kus lampiderivis üle ühe valgusti välja on lülitatud. Kuigi sealgi ei tohi valgustatus alla 7 luksi langeda, on kustutatud posti all vaid 1 luks. Valgustusreast kõige kaugemale jääv bussirada on peaaegu pimedas, seal ei näita aparaat üle ühe luksi ka põleva laternaga kohakuti olles.

Suur kontrast on ka Tehnika tänava sellel lõigul, mis Pärnu maantee alt läbi läheb. Mõnevõrra üllatus oli see, et sealt saime mõõtmiskohtadest suurima tulemuse 48 luksi. Isegi Viru väljakul piirdus kõrgem näit 28 luksiga. Aga ülivalgelt 48 luksilt langeb valgustatus 10 meetriga nullile. Edasi kõigub suurte puudega ääristatud auklikul tänaval valgus 0 ja 35 luksi vahel. Normi järgi on seal vähim lubatud valgustatus 4 luksi.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul on teoreetiliselt võimalik panna tänavaomanik liiklusõnnetuse korral ebapiisava valgustuse korral vastutama nagu ka tänavaaukude osas, aga juriidiliselt on see väga keeruline. "Märgistamata tänavaaukude osas on meil olnud erinevates linnades palju vaidlusi ja oleme autoomanikule saanud kompensatsiooni," ütleb Kalvet. Valgustuse osas on keerulisem – on raske tõestada, et avarii oli ebapiisava valgustuse pärast. "Liikluseeskirjas ei ole kirjas, et tänaval peavad tuled põlema."

Liikluseksperdina tuntud vandeadvokaat Indrek Sirk on veendunud, et õiguslikku vastutust tänaste regulatsioonide kohaselt teeomanikule kohaldada ei saa, aga tulede kustutamist ta ei poolda. "Linnatänavate pimendamine on lisaks liiklusohutuse pärssimisele ka üldise turvalisuse seisukohalt äärmiselt taunitav ning soodustab õigusrikkumisi ja õnnetusi," ütleb Sirk.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis