VAJAB KAPITAALREMONTI: Tehnika tänaval nagu enamikul teistelgi tänavatel suudetakse küll soojal ajal löökaugud ära lappida, kuid ära vajunud kaevud ja lainetav teekate ei lase ikkagi normaalselt sõita. Muutunud on ka liikluskoormused. (Mati Hiis)

Aina liiklusrikkamaks muutuvates Tallinna linnaosades Pelgulinnas ja Kalamajas pole loodetavasti lähiaastail enam kuukulgurit tarvis – linn võtab tänavate uuendamiseks endale 20aastase laenukoorma.

Piirkonna tõmbekeskuse, Telliskivi loomelinnaku juurde pääsemine on praegu ühtmoodi ebameeldiv nii autojuhtidele, jalgrattureile kui ka jalakäijatele. Nüüd, kui Kumu juurde viiva Pallasti tänava remont lõppenud, on Telliskivi, Soo ja Tehnika tänav ilmselt järgmised, mille seisukorra kallal linlased tänavaaukudest rääkides näägutada saavad.

Kalamaja Pelgulinnaga ühendav Telliskivi tänav oma konarlike raudteeülesõidukohtade ja detsimeetrites mõõdetavate kõrgusevahedega muhkude ja lohkudega ei kutsu ühtki autojuhti isegi lubatud kiirusega sõitma. Lisaks märjal ajal üüratud lombid, mistõttu jalakäijail on vähe lootust kuivaks jääda. Samamoodi taandarenevad ka Koplisse viiv magistraal Soo tänav ja Ülemiste liiklussõlme valmimisel Põhja-Tallinna ja Ülemiste vahelise liikluse tuiksooneks kujunev Tehnika tänav.

Veel plaanitakse tuleval aastal rahastada Harju ja Kullassepa tänava uuendamist. Järge ootab Pärnu maantee viadukt, mis enne uute trammide saabumist renoveerida tuleb.

66,8 miljonit eurot laenu, 115,4 miljonit eurot endalt

Eile kirjutas abilinnapea Taavi Aas alla linnavalitsuse kolmapäevasel istungil heaks kiidetud laenulepingule Euroopa Investeerimispangaga (EIB). Summaks on 66,8 miljonit eurot ja tagasimakse aega 20 aastat. Linn ise kohustub panustama 115,4 miljonit eurot. Laenuraha kavatsetakse välja võtma hakata tulevast aastast. Seda saab teha kolmes osas ja igal korral valida fikseeritud ja ujuva intressi vahel.

Linnaisade sõnul on intress tunduvalt väiksem kui kommertspangast võetavate laenude puhul. Laenuga rekonstrueeritakse tänavaid, koole ja lasteaedu, raha panustatakse ka kultuuri, tervishoiu, spordi ja linna majandamisega seotud rajatistesse. Investeeringute tegemise aeg lõpeb koos 2015. aastaga.

Linnaametnikud rõhutavad, et laenuraha ei kasutata mitte jooksvaks remondiks või tänavaaukude lappimiseks, vaid kapitaalseteks ehitustöödeks.

Tänavaremondi välp on sama pikk kui laenutähtaeg

Arvestades linna taristu vajadusi ja investeeringute pikka majanduslikku eluiga, on nende investeeringute finantseerimiseks soodsa välismaise laenuraha kaasamine Tallinna finantsteenistuse juhi Katrin Kendra sõnul mõistlik: "EIB laenulepingu lisas toodud rekonstrueerimisele kuuluvate teede ja tänavate kasutusintensiivsust arvesse võttes on nende rekonstrueerimise välp 20 aastat, mis on ka EIB laenu tähtaeg."

Kendra usub, et vajadus linna transpordivõrku parandada peaks nii linnakodanikele kui ka linnas tegutsevatele ettevõtetele olema üheselt mõistetav.

Viimati võttis Tallinn EIB laenu viie aasta eest. Toona oli summaks 32 miljonit eurot ja tagasimaksmise aeg samuti 20 aastat.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis