ROBOTMAADLEJATE KÄSKIJANNAD: Marianne Nugis ja Silja Aasmäe ütlevad, et praegu on robotid nende jaoks põnevustabeli tipus. (Arno Saar)

"Iga aastaga läheb masinapark aina keerulisemaks," kinnitas Robotexi üks korraldajatest Jaanus Paljak. Eile avati TTÜ spordihoones "Robotex 2012", mida hüütakse ka mitteametlikeks Eesti robootika meistrivõistlusteks.

"Alanud on kolmepäevane võitlus, kus igale päevale langeb vähemalt kaks põhiala. Lisaks veel igasugused töötoad, seminarid, püsinäitus ja muu juurdekuuluv," räägib Robotexi üks peakorraldajatest Jaanus Paljak. "2001. aastast alates peetav Robotex on igal aastal eelmisest samm edasi. Esiteks on lisandub järjest rohkem noori. Teiseks läheb uutest rühmadest Eesti kaart aina kirjumaks. Ja kolmandaks läheb ka masinapark – seega ka noorte oskused – aina keerulisemaks. Võrrelda tehnika mõttes tänavust aastat näiteks 2005ga ei olegi mõtet. See on nagu öö ja päev."

Eilne Robotexi avapäev läks raginal lahti mõnevõrra veidra võistlusega. Rammu asusid katsuma masinad, mida üks võib pidada robotiteks, teine aga lihtsalt mänguasjadeks. Juba nimigi reedab, et õigus võib olla mõlemal: LEGO Sumo. Nende robotite korpus peabki olema kuulsa Taani klotsitehase originaalosadest. Teine asi on roboti südamega, mille ehitab-programmeerib iga võistkond ise. Võistkond koosnebki põhimõtteliselt robotist, mida juhib suvaline arv robotijuhte. Iga robotitaltsutaja võib kuuluda ka mitmesse võistkonda.

Tüdrukud peavadki robotitega tegelema

Sumodohio ümber kogunes võistkondi tervelt 41. Juba see oli rekord, mis ületas igasugused piirid. Reeglid olid lihtsad: nagu tavaliselt, pidi üks sumorobot teise platsilt välja tõukama. Mõnel õnnestus see sekundiga. Teisel paaril kulus rassimiseks paarkümmend sekundit. Just täpselt nii nagu päris sumos. Mida tunnike edasi, seda rohkem hakkas sõkaldest eralduma terasid. Viimaste seas oli ka kolmik, kus kaks kolmandikku robotijuhtidest olid neiud. Nende robot oli kurjakuulutava nimega: 007 – agent, kes ei tea, mis on kaotus. Ja juhtuski nii, et 007 jäi nõrgemaks ainult finaalis. Ning TTÜ neiud Marianne Nugis ja Silja Aasmäe pistsidki koos ühe meeskolleegiga tasku teise koha hinnalise auhinnakoti.

Vändra neiu, elektroonik ja bioonik Marianne ja elupõline tallinlanna, mehhatroonikat õppiv Silja ei erine endi arvates mitte millegi poolest tavalistest tudengitüdrukutest. Nemadki sätivad enne tantsupidu soengut – tantsida meeldib neile ju meeletult. Ega aja kohvi kõrvale ainult mingit robotijuttu.

"TTÜsse tulles pole vahet, mis eriala õppima hakkad. Robotite juurde juhatab tee ikkagi ainult huvi nende vastu. Hea juhendaja on ka vajalik. Kõik muu tuleb nagu iseenesest," räägivad tüdrukud läbisegi.

Väljakul on üks jalgpallur ja tervelt 11 palli

Siljale oli 007 esimene robot, mille kokkupanemisel ta osales. Kambakesi töötades võttis see aega umbes kolm päeva. "Lapsemäng," kinnitati nagu ühest suust.

Milles robotid veel võistlevad?

Jaanus Paljak: "Täna mängitakse robotitega algajate jalgpalli. Need robotid ei tohi kasutada pilditöötlust. Professionaalsed vutirobotid tohivad kasutada kaameraid. Mõni masin näeb otse ette, teine 360 kraadi. Profid vutirobotid on programmeeritud moel, et nad tunnevad väljaku värve – need robotid on juba nii targad, et ei sõida väljaku piiridest välja ja leiavad üles õige, mitte vastase värava.

Reeglid on vastupidised päris vutile – väljakule ei tule 11 meest vaid üks robot. Aga platsile pannakse 11 palli, mida siis robot hakkab järjepanu väravasse kolkima. Vastase robot üritab teda mõistagi ka takistada. Mänguaeg on 20 sekundit ja tublimad robotid peksavad selle ajaga puhtaks kogu väljaku.

See on võistlus on kavas 2009. aastast ja eriti sellel alal on tehnika ja kiirused läinud nii kõvaks, et arvatavasti saadame siit parima võistkonna esimest korda ka Euroopa meistrivõistlustele. Selle ala võtame käsile viimasel päeval. Nagu ka joonejärgimise, kus robotitel tuleb umbes sentimeetri paksust joont pidi kimada punktist A punkti B nii kiiresti, kui nad jaksavad. Kordagi joonelt lahkumata.

Täna on aga kavas veel minisumo, kus masinatel on juba kaalu- ja mõõtmete piirangud. See on palju tehnilisem ala kui LEGO sumo. Sest konstruktoril on vaba voli mõelda välja ja ehitada kogu elektroonika ning mehhaanika."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis