2
fotot
RAKETTLIPP: Suvel jõudis tudengite ehitatud vormel FEST12 Silverstone’i ringrajal 6. kohale. (FS TEAM TALLINN)

2008. aastal tähistati 50 aasta möödumist esimese "Estonia" vormeli stardist. Sama aasta juulis kihutas pisike FEST08 end Suurbritannias toimunud tudengivormelite võistlusel 13. kohale ning napsas endale ka parima uustulnuka tiitli. Selle aasta suvel jõudis uus FEST12 aga Ungaris juba maailma absoluutsesse tippu.

Võitudele eelnes parasjagu draamat. "Üks hirmus moment oli Põltsamaal, enne võistlusi. Kaks-kolm päeva enne Inglismaale sõitmist läks meil auto põlema," kortsutas kulmu Õhtulehele autot tutvustanud Indrek Hioväin. Probleem oli väikeses bensiinilekkes, mis võistkonnal lihtsalt unetuse tõttu märkamata jäi. Võistluste eel on meeskonna pinge mõistagi kõrge "Ta pidi esimesel aprillil omal jõul liikuma," rääkis Hioväin.

Väikesed tulekahjud on autot kimbutanud ka varem, nentis Hioväin rahulikult, seljatagune sein tulekustuteid täis. Just nimelt nende põlengute tõttu hangiti pulberkustutite kõrvale ka CO2-kustuti, sest seda on lihtsam pärast ära koristada. Eesti võistkonnal on vedanud, aga teistel on võistlustel autod isegi täiesti maha põlenud.

Õllega tuld ei kustuta, kuid ära hoiab

Tuleohu tõttu võetakse ka ohutusreegleid tõsiselt. Iga sõitja peab suutma vajadusel viie sekundi jooksul autost väljuda, kuid kiirematel võtab see isegi alla kolme sekundi. Selle lihtsustamiseks käib näiteks rool auto küljest ära, nagu suurtelgi vormelitel. Ka tudengivormeli rool on seejuures kõrgtehnoloogiline seadeldis, olles "trükitud" Tallinna Tehnikaülikooli 3D-printeriga ning kaetud – mõõdukalt – nuppudega.

Kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval on tudengid aga välja mõelnud ka midagi täiesti omanäolist, kuid lihtsat ja elegantset: lipuvärvides kere all on muu hulgas peidus kaks omavahel klambritega kokku tõmmatud, mustaks võõbatud vana õllepurki. "See on innovatsioon, millest ma arvan, et meie tõime selle Formula Studentisse. Ühel aastal panime oma autole peale ja järgmisel ning ülejärgmisel aastal olid õllepurgid peal juba pooltel meeskondadel," muigas võistkonna juhendaja Kristjan Maruste. "Seal on selline reegel, et kui jahutusvedelik või mootoriõli üle kuumeb või hakkab süsteemist välja tulema (mis juhtub põhimõtteliselt alati), peavad sul olema minimaalselt liitrise suurusega kuumakindlad anumad, mis seda koguvad. Ja õllepurk on kõige kergem asi, mida on võimalik leida," seletas ta ja lisas: "See on ka kõige meeldivam tootmisprotsess, sest need purgid peab ju enne tühjaks tegema."

Vanast autost mänguasi

Tallinna Tehnikakõrgkooli garaažis on vormelite juppe ka väljaspool praegust võistlusvormelit. Kõige silmapaistvam neist on raam ilma ülejäänud autota, rool ja pedaalid käivad juhtmetega arvuti külge. Nii saab messidele ja näitustele minnes huvitatud inimesed autorooli lubada ja rajale sõitma panna ilma neid või autot ohtu panemata (kuivõrd tudengitel on autosid ainult üks ja auto juhtimine üsna keeruline, ei ole nad väga agarad "tavalistel inimestel" sellega sõita laskma – ka raha eest mitte). Veidi igapäevasemaks krutitud mootoriga lubatakse aeg-ajalt siiski rooli sponsorid, võib-olla just seepärast on ka sponsorite rivi väga pikk.

Sponsorid annavad tudengitele eelkõige tugevaid allahindlusi, mitte tasuta asju või kohvritäisi raha. Põhiliselt hoolitsevad eelarve eest aga Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Lisaks saadakse vahel raha toetusfondidest.

Tiivuline raskekaallane

Kuigi suuri vormeleid ei kujutaks praegusel ajal enam "tiibadeta" ettegi, polnud nende kasutamine lihtne otsus: esiteks on autode kiirused võrreldes suurte vormelitega üsna madalad ja seetõttu peavad tiivad märgatava mõju jaoks olema väga suured. Mõned autod kaaluvad aga ainult umbes 140 kg ning sellisel juhul kaalutakse iga grammi lisamist väga hoolega. Teiseks on nende projekteerimine ja kasu arvutamine keeruline ja kindlasti mitte jõukohane kõigile meeskondadele. Kolmandaks peavad nad oma suuruse tõttu olema ehitatud kergest materjalist, seega taas kallist süsinikkiust.

Tallinna meeskonnal on aga omast käest võtta aerodünaamikat tundev TTÜ tehnilise füüsika tudeng Tõnis Väli.

Indrek Hioväin ja Aare Aruniit ehitavad ise ka süsinikkiust tükke, nii et võrreldes teiste meeskondadega oli otsus siiski lihtsam. Tiivad täitsid ja ületasid lõpuks ootusi ning tiivuline vormel tuiskab ringrajal varasemast mitu sekundit kiiremini.

Uut Estfieldi või Estonia sportautode tootmise tehast ometigi loota pole. Tudengite ehitatud vormelid – isegi vanad – pole ka müügiks. Üks seisab praegu sealsamas TTK garaažis. Teise kere on naelutatud isegi võistkonna kontori seinale. Teatud mõttes on tegu siiski äriprojektiga, sest võistluse üks osa on kohtunikele oma auto "maha müüa". Keegi neid küll tegelikult ära ei osta, kuid kohtunikud hindavad, kuidas on raha kasutatud, milline on tulemus ja kuidas seda esitatakse.

Võistkond uueneb

Peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosneva võistkonna ajalugu on veel lühike, kuid edukas: 2007. aastal osaleti esimese autoga virtuaalselt. See tähendab, et kohtunikele esitati vaid tehnilisi lahendusi. 2008. aastaks ehitati ka auto valmis. Sellest ajast ollakse pidevalt vähemalt üsna tipu lähedal. Selle suve suurvõistlusel Suurbritannias Silverstone’is püüti sadade võistkondade hulgast üldarvestuses kuues koht. Augustis toodi Ungarist koju juba esimene.

Projekti algusest on järel ainult paar inimest ja praegugi otsitakse uusi liikmeid. Tasub siiski arvestada, et see nõuab üsna põhjalikku ajakulu. Meeskond räägib huvilistega läbi kolmapäevani. Põhimõtteliselt võib liituda iga Eesti tudeng.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis