2
fotot
POLE LOOTUSTKI: Janek ei usu, et majarahvas oma jõududega radooniküsimuse lahendada suudab. (Aldo Luud)

"Meie olukorrast on räägitud palju, kuid valimiseelseteks juttudeks on see jäänudki. Radoonitase pole muutunud ja mürk imbub endiselt inimeste kopsudesse," tõdeb Kunda Ehitajate tänava majavanem Rasmus Raam. Radooni tõttu põevad mitmed inimesed majas vähki.

Kolm aastat tagasi kirjutas Õhtuleht Ehitajate tänaval asuvast väiksemast kortermajast, mille pikaaegsed elanikud usuvad, et nad on vähki haigestunud just ülikõrge radoonitaseme tõttu. Vähegi noorema majarahva unistus oli radoonipesast minema pääseda.

Kui Ehitajate tänaval oleks aeg justkui seisma jäänud, siis sealt kiviviske kaugusel, Mäe 20, viiekorruselises majas on radoonitase tänu sundventilatsioonile kontrolli alla saadud.

Maja lapsi täis

Ehitajate tänava maja esimesel korrusel elava Janeki põlvepikkused tütred ei teadnud mõned aastad tagasi isa radoonimurest midagi. Toona remonti tegeva perepea unistus oli, et maja saaks radooni põranda alt ära juhtiva sundventilatsiooni.

"Inimestel pole raha, et üürigi ära maksta, ventilatsioonist rääkimata," tuleb Janekil oma kunagist optimismi kärpida.

Ka Rasmus Raam on sunnitud ütlema, et praegu rohkem teha ei jõua: "Vahetasime laenuga ära maja katuse. Viis-kuus aastat ei tule ventilatsioon kõne allagi. Kunagi lubas linn radoonitaseme mõõtmiseks aparaadi osta, kuid lubaduseks see jäigi. Keegi roheliste parteist lubas majast teha lausa näidisprojekti. Ka tema kadus pärast valimisi ära," nendib ta.

Ligemale nelikümmend aastat Eesti kõige radoonirikkamas majas elanud Elve usub, et just radooni tõttu haigestus ta kasvajasse. Vähki põeb ka tema abikaasa Ants, kel jäi eile üle vaid käsi laiutada ja tõdeda, et taolistel erandjuhtudel võiks ju riik ja omavalitsus õla anna panna.

"Aga see on nagu vastu tuult sülitada. Leevendasime olukorda sellega, et aastast seitse kuud elame oma suvekodus. Saame vähemalt sel ajal värsket õhku hingata," ütleb ta.

Mõne majaelaniku jutus on olukorraga leppimist.

"Mul on kolm last. Mina isegi teadsin, kuhu elama tulen. Aga kus seda radooni ei ole? On ka Soomes," ütleb pisipoega põlvel hüpitav noor ema.

Radoonimajas viiskümmend aastast vastu pidanud Nina tunnistab, et vähki surrakse igal pool, kuid tsemendipealinnas paistavad vähisõrad kuidagi liiga sageli. Kasvajaga on pidanud leppima ka Nina iseja tema abikaasa.

Ehitajate tänava majast on üksikutel ka pääseda õnnestunud.

Kolm aastat tagasi ütles maja esimesel korrusel elanud Erli, et korterit ostes ei rääkinud talle radoonist keegi. "Niipea kui võimalik, kolin ära," kinnitas ta toona. Eile tõdes majarahvas, et noorel naisel see ka õnnestus.

Helje ei usu, et tervisohtlikust olukorrast pääsetakse. "Et millal maja ventilatsiooni saab? Nalja teete või? Siin ei saa isegi niiskusetõket tehtud, maja on kopitanud haisu täis. Võlglaste tõttu lülitati eelmisel talvel küte sisse alles jaanuaris. Akende avamisest ja radooni väljatuulutamisest ei saanud juttugi olla," nendib ta.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis