Augusti alguses oli meie kooli vilistlaste kokkutulek. Minu prouale see asi sugugi ei meeldinud, kuid läksin ikka. Tulemuseks oli see, et naine sisises minu peale mitu päeva, et noh, kas sain kõik oma pruudid ära nähtud. Ma ei teinud väljagi tast ja ega see talle ei meeldinud. Pole ju probleemi, kui meie klassi tüdrukud on juba ammuilma
vanaemad ja pruute nende seas pole iial olnudki.
Sama kisa kordus ka mõni aeg hiljem, kui üks naissoost töökaaslane oma neljakümnendat sünnipäeva pidas. Muidugi ei olnud abikaasasid-elukaaslasi sinna üritusele kutsutud ja see ajas minu naise karjuma. Ei lähe kuhugi, istud kodus. Kamandas mind nagu komandandi koera. Isegi oma lapsed kutsus linnast koju, et tulgu nemad ja pangu mulle mõistus pähe. Õnneks oli lastel rohkem oidu peas kui temal, nad ei sekkunud.
Naise rahulolematus ja sõjakus on viimasel ajal nii hulluks läinud, et võimatu on temaga koos elada. Ise ta aru ei saa, et midagi on tema käitumises nihu. Vahel on tunne, et ma lähegi tema juurest minema või lõpetan oma elu hullumajas. Kui hakkasime koos elama, oli ta tore ja väga mõistlik inimene, mis on selle kuue kooselu aastaga juhtunud, ei saa aru.
See on tõsine kiri, sest praegu arvatakse suuremas osas, et mehed heast peast tahavadki tuhvli all elada.
Mees 57
Stella: Kui naine oli kooselu alguses mõistlik ja arusaaja, siis ei ole põhjust arvata, et haiglane armukadedus oleks üks tema iseloomuomadustest. Tuhvlialusest elust märke pole. Tundub, et põhjus on milleski muus.
Mõtlema pani hoopis see koht teie kirjas, kus naine kutsus oma lapsed linnast koju teid ümber veenma. Tähendab, lapsed on piisavalt suured. Ja suured lapsed saavad olla vaid teatud eas naistel. Enne kui te asju pakkima hakkate, peaks naine käima arsti juures. Üleminekuea vaevuste vähendamiseks on väga häid medikamente. Saab naine oma koormavast painest lahti, on ka teistel pereliikmetel tema kõrval elu rahulikum.
