Arutelu riigikogu eilsel erakorralisel istungjärgul, mille teemaks Eesti võimalus panustada Euroopa finantsstabiilsuse tagamisse, võis jätta mulje, et nii puudulikku seaduseelnõu ei saa kuidagi ratifitseerida. Läks aga teisiti – seadusandja ütles oma kõhkleva sõna.
Eile kell 10 alanud erakorralisel istungjärgul tehti rahvaesinduse täiskogu saalis taas ajalugu. Tavakohane arupärimiste edastamine ja muu parlamentaar-protseduuriline pudi-padi ühel pool ja ka tehnilised tõrked kohalolijate registreerimissüsteemis kõrvaldatud, astus kõnetooli Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu (254 SE) eestkõneleja, rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
"Lühidalt teataksin veel korra eelnõu ja ESMi eesmärgid," haaras ta härjal sarvist. "ESM luuakse rahvusvahelise finantseerimisasutusena, sisuliselt ühistupank, mille eesmärk on aidata kaasa euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamisele, andes tõsistesse raskustesse sattunud ESMi liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel stabiilsustoetust, sisuliselt laenu."
Sester selgitas 94-liikmelisele täiskogule, et Eesti kohustub sisuliselt ühistupanka paigutama 148,8 miljonit eurot viies osas. Käesoleval aastal 30 miljonit pluss 30 miljonit eurot. Kogu osalus oleks suurusjärgus 1,3 miljardit eurot, kuid ülejäänu jääks sisuliselt garantiivormi.
Rahanduskomisjoni esimees võttis vaevaks kannatlikult üle käia ka kõik tehtud muudatusettepanekud, leidsid need siis komisjonis arvestamist või mitte. Sesteri järeldus oli aga üks – algsest vastuolulisest seaduseelnõust sai valmis lihvitud suurepärane ja ratifitseerimist väärt õigusakt.
Mõrane prillikivi ehk...
Tavakohane lugemisjärgne küsimustevoor, mis seaduseelnõu autorite meelehärmiks ongi kutsutud demokraatlikku teisitimõistmist ja õigustatud pahameelt süvendama, läks hoogsalt käima. Kriitilist meelt väljendasid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Esimesed kas moepärast või oma sügavaid põhimõtteid väljendades, teised enda vähemuserollist tulenevalt. Valdavalt siiski liigsete emotsioonideta, sest jõudude vahekorda hinnates oli küllap selge, et see lahing on oma lahenduse juba saanud.
Esimesena küsis Tarmo Leinatamm, kui tõsiseks võivad kujuneda Euroopa südamest laekuvate paberite tõlkimisega seotud probleemid. Otsuseid tulevat pahatihti teha 48 tunni jooksul ja valitsus töötavat rahandusminister Jürgen Ligi sõnul juba praegu inglise keeles.
Sven Sester kinnitas pärijale, et riigikogu töökeeleks jääb siiski emakeel ning tõlkimine sellele takistuseks saada ei tohi, väikeste reservatsioonidega. "Kui mingil põhjusel ei ole võimalik tõlget, rääkimata kvaliteetsest tõlkest, tagada, siis peab leppima võõrkeelsete materjalidega, aga otsus ja seletuskiri on eestikeelsed," seletab Sester.
Valdo Randpere saab teada, et eelnõu seletuskirjas kasutatud väljend "finantsabi" ei tähenda sugugi, nagu oleks tegu tagastamatu abiga.
Tekstikriitiliselt ei leia saadikute mõistmist ka ESMi võrdlus ühistupangaga, mida on varem tauninud Jürgen Ligi isiklikult. Sester ütleb, et sõna "ühistupank" seletuskirjas on pigem kujundlik ja kasutatud eelkõige selleks, et ESMi toimimist paremini mõista. Ka EMSi rahvusvahelise valuutafondi IMFiga kõrvutamine teenivat peaasjalikult ladusama mõistmise huve – seal olla palju sarnast, aga eesmärgid ja üht-teist veel on paraku teised. Hiljem selgub küsimuste ja vastuste voorust seegi, et IMFil kehtivad laenuandmisel konkreetsed piirid, ESMil mitte.
Teravaks kujuneb vaidlus küsimuses, kas ESMi eelkäija Euroopa finantsstabiilsuse fond (EFSF), milles Eesti osalus on umbes kaks miljardit eurot, saab ESMi osalusega või need liidetakse. Kõhkleb eelnõu eestkõneleja Sester, kõhklevad ka teised, kellele kohustuste summa peavalu valmistab. Selline ebaselge aritmeetika ajab harja punaseks Igor Gräzinil, sest kui selles küsimuses pole selgust, tasuks eelnõu arutelu edasi lükata, kuni on teada, kas summeerub või mitte.
Debatt jäi hiljaks...
Sven Sester veenab kuulajaid, et Eesti on siiani olnud Euroopas saajarollis: "Kui me siiani oleme maksnud ühe miljardi, siis tagasi oleme saanud kolm korda rohkem."
Oponendid väidavad, et ega see ESM oma praegusel kujul eurot päästa, ja Gräzini arvates pole nii väikesel liikmesriigil nagu Eesti sealt punast krossigi loota. Sester avaldab lootust, et meil abi vaja ei lähegi.
Kiuslikumatele küsimustele, mis tema isiklikku suhtumist kompavad, vastab Sester kindlalt: "Seda rahanduskomisjon ei arutanud."
"Ükski pank ei laena raha inimesele, kes ei viitsi tööl käia!" põrutab Juku-Kalle Raid. "Ütle, mis juhtuks ikkagi Eestiga, kui me näiteks täna võtame oma mõistuse kokku ja ei ratifitseeri seda ESMi – peale selle, et Jürgen Ligi viriseb kusagil, et tal on kellelegi halb otsa vaadata."
Euroopaga ei juhtuks ehk midagi, oletab Sester, kuid riigi tõsiseltvõetavus saab raske hoobi. "Me oleme kõige viimane riik, kes hetkel seda siis menetleb," kiirustab Sester kolleege tagant. "Osas riikides ta ei ole veel ratifitseeritud, kuid parlamentide tasemel on kõik riigid selle läbi arutanud ja heaks kiitnud."
Põnev debatt, mis mitme sõnavõtnu meelest algas alles eile eelnõu teisel lugemisel, ei muutnud tegelikult enam midagi. Suu sai puhtaks räägitud ja EMSi eelnõu hääletustulemus – 59 poolt, 34 vastu ja üks erapooletu – väljendab Eesti tahet: nüüd läheme jõudumööda Euroopa rikkaid päästma.
