PAKSUKS LÄINUD?: Kaupmeeste sõnul on Eesti naised nii paksuks läinud, et riidepoes lähevad kõige paremini kaubaks suured suurused. (AFP/ImageForum/scanpix)

Poes nõutakse üha suuremaid rõivanumbreid

Kaupmeeste väitel on Eesti naine, keda soomlased anorektiliseks on nimetanud, tegelikult hoopis nii paksuks läinud, et poodides jäävad väiksema suurusnumbriga riided müümata.

Tallinna kaubamaja naisterõivaste kaubandusspetsialist Marika Käsper rääkis portaalile Naine24, et tema meelest ja poe ostustatistikat vaadates on Eesti naised rõivasuuruse poolest kosunud. Kõige rohkem otsitakse riideid numbritega 38–42. Kuna riiete skaala on numbrites 34–46, siis võetakse keskmisi suurusi alati müüki mitu korda rohkem kui ülejäänuid.

45% naistest on ülekaalulised

"See on üleüldine trend, et põhjamaa inimesed on kasvanud – enne olid väiksemad nii rinnaümbermõõdult kui ka muudelt gabariitidelt," seletab Käsper.

Samas nendib meie põhjanaabrite soomlaste toitumisekspert Hanna Partanen, et nende "täissaledate" naistega võrreldes on Eesti õrnem sugupool siiski väga ilus ja sale. Partanen aga ei usu sugugi, et naaberriigi naisi kuidagi paremate geenidega õnnistatud on või et nad karjala piruka asemel kanafileed neelavad. Tema arvates on eestlaste saleduse taga hoopis enese näljutamine. "Eesti naised on tõesti ilusad ja saledad, kuid Eestis on ka rohkem söömishäirete all kannatavaid naisi kui Soomes," teatab ta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimane Eesti täiskasvanud rahvastiku (16–64aastased) tervisekäitumise uuring 2010. aastal meie naiste saledust ei kinnita. Veidi vähem kui poolte ehk 45% naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Seejuures pole see sugugi aastate kõige rasvasem tulemus: 1990. aastal oli paksukesi lausa 57%.

"Ülemäärase kehakaaluga naiste osa Eestis aastatel 1990–2000 vähenes, siis algas tõus," selgitab statistikat TAI avalike suhete nõunik Maris Jakobson. Väikseim oli ülekaaluliste ja rasvunute protsent 1998. aastal: 38 Juba 2008. aastast näitab statistika 45%

"Taustaandmete järgi on ülekaalulisi ja rasvunud naisi kõige rohkem leskede ning lahutatud või lahus elavate naiste seas," räägib Jakobson.

Toitumisekspert Mai Maser usub, et rasvapolstri tekkimises võib süüdistada nisujahu. "Eesti naised on maiad," räägib ta. Oma osa mängib kindlasti ka see, et kokaraamatuid kõiksuguste hõrgutistega tuleb järjest juurde ja need on muutunud väga populaarseks. Selle asemel et murda pead, kuidas poes saialetilt kõike proovida saaks, võiksid naised statistika ja enese vöökoha huvides hoopis jõusaali treenima minna, manitseb Maser.

Teksade suurus kasvab, vööümbermõõt mitte

Ent kas selle taga, et riidepoes on parem minek pigem suurusel 40 kui 34, on ikka üksnes rasvast nõretavad sõõrikud? Äkki on oma osa moetööstuselgi?

Et rõivatööstus manipuleerib suurustega, tuli välja ka filmis "Saatan kannab Pradat", kus tehti selgeks, et moemaailmas lõpetasid naised söömise siis, kui senine suurus kaks muutus neljaks ja nullsuurusest sai suurus kaks. Ehk siis paisusid naised otsekui üleöö ühe suuruse võrra jämedamaks, kuigi tegelikult oli suurust kaks kandev kondibukett ikka sama kondine.

"Ostsin endale paar aastat tagasi H-st & M-ist teksad. Mõnusad laia säärega. Istusid igati hästi. Suuruseks oli 38," räägib Triin, kes võiks sobida hästi pluss-suurusmodelliks. Kuna alt kitsenevate teksade maania talle ei istu, oli ta rahul, et odavketi püksid nii hästi vastu pidasid. Viimasel väljamaa šopinguretkel märkas ta, et poodi on jälle müügile tulnud samasugused teksad nagu tema lootusetult auklikuks kantud püksid. "Võtsin kohe 38 ja läksin proovima. Nad ei tulnud isegi üle põlvede mitte! Lasin siis endale tuua suuruse 40, kuna mõtlesin, et ehk on tõesti viimase aastaga lisandunud kaks kilokest oma jälje jätnud," räägib Triin ja ruttab kinnitama, et vöökohale need märkimisväärset mõju avaldanud pole. "Need tulid juba jalga, kuid isegi kui ma paar kilo alla võtaks, siis eest kinni ei tõmbaks neid ükski vägi. Proovisin siis 42 ja need olid lõpuks parajad. Aga ma põhimõtte pärast ei osta nii suuri pükse. Ega ma nii paks nüüd ka pole!" teatab Triin, tunnistades, et poest väljudes polnud ta enam sugugi nii enesekindel kui sinna sisse minnes.

Baltika avalike suhete juhi Merit Välba sõnul on neil olemas oma suurusskaalad ning need on püsinud aastate lõikes suhteliselt samad.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis