Tuttav: tegu oli ilusa ja suure armastuslooga!

"Kelle jaoks olen loodud, neist olen ma lahutatud," kirjutas Doris Kareva luulekogus "Hingring". Trükikuum elulooraamat vihjab, et Kareva võis olla otsekui loodud noorele intellektuaalile Toomas Hendrik Ilvesele. Paraku oli saatus vastu ja presidendiprouaks sai keegi teine.

Doris Kareva on poetess, keda on tänu sensuaalsele luulekeelele ja populaarsusele sageli võrreldud Marie Underiga. Sarnaselt Underiga on Kareva mehi nagu magnetiga ligi tõmmanud. Peale lihtsalt hoomatava, peamiselt armastusest kõneleva luule võlub ta õrnalt kauni välimusega: kohevad kullaläikelised kiharad, sinisilmad, tundlikud huuled.

Äsja trükipressi alt tulnud biograafiast "Toomas Hendrik Ilves: Presidendi elu lugu" (kirjastaja Fookus Meedia, autorid Anneli Aasmäe, Kärt Blumberg, Kai Kalamees, Krister Kivi ja Kirsti Vainküla) selgub seni avalikkusele teadmata seik praeguse presidendi eraelust: ka tema oli Karevasse kõrvuni armunud. Nad tegutsesid koos kirjandusrühmituses Wellesto.

Kareva, nagu meenutab ajakirjanik Ülo Mattheus Delfis, oli rühmituse hing. Tulevane president Ilves oli siis raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja. Elulooraamatus väidetakse, et tulevane tipp-poliitik ja noor poetess veetsid 1980ndate lõpul peaaegu kogu vaba aja koos ja käisid koos ka välisreisidel. Kareva oli siis 30, Ilves 35.

Delikaatselt on raamatulehekülgedel vihjatud, et Ilvest võlus algul naise looming – ta on tõlkinud mitu Kareva luuletust ja tekste, sealhulgas tähendusrikka pealkirjaga valikkogust "Armuaeg". Kui teda köitis juba ka naine ise, tabas Ilvest inspiratsioonipalang ja ta pühendas Karevale rohkesti värsse. Neid olevat ühe usaldusväärse inimese hoole all kahe sentimeetri paksune kuhi.

Kirglik naine ja tõeline mees

Nagu ütleb biograafia veergudel luuletaja Indrek Hirv, olevat Kareva omakorda näinud Ilveses tõelist meest. Tegu olnud ilusa ja suure armastuse looga.

Pikalt seda romanssi siiski ei lahata. Ei paljastata ka, kas tegu oli kahe vaimuinimese platoonilise armastuse või kirgliku suhtega. Oli, mis oli, pikka iga polevat sel olnud – mõlemad olid tutvudes abielus. Ilves elas koos psühholoog Merry Bullockiga. Doris Kareva abikaasa on hispanist Lembit Liivak, neil on emalt luuleanni pärinud tütar Maria Lee.

Raamatuveergudel oletab Mattheus, et suhe lõppes hiljemalt 1993, kui Ilvesest sai Eesti suursaadik USAs, Kanadas ja Mehhikos.

Juhus või mitte, aga 1992. aastal sai Karevast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär – amet, mille ta 2008. aastal pidi loovutama Marika Valgule, kuigi paberite järgi pidanuks Kareva tööleping kehtima 2011. aastani. Ajakirjandus väitis toona, et kultuuriministeerium ei jäänud Kareva panusega rahule. Kareva ei suutnud kibedat pettumust varjata ja lubas end töötukassas arvele võtta. Valk omakorda andis intervjuudes läbi lillede mõista, et muidugi on Kareval kahju mõnusast ja mugavast töökohast loobuda.

Kareva, kes on öelnud, et luuletamine on midagi väga loomulikku, on pärast Ilvesega lävimist kirjutanud rohkesti luulet, millest aimub lahkumisvalu ja igatsust kellegi järele, kellega ei saa olla koos. 1997. aastal ilmunud kogus "Hingring" kirjutab ta: "Tookord, kui poolteist tundi ootas meist üks teist – kui õhtul pool üksteist ma mõistsin, mis on hingerahu hind – ma mõistsin Sind, oo paratamatus – Sa oled paras. Sa vastad viimseile mu varjundeist." Ja: "Siin sadamas mu süda ähvardas kord lõhkeda – kuid kõigest lõhenes Su lahkumisest – kõikjal laius kõrb." Ning: "Kelle jaoks olen loodud, neist olen ma lahutatud."

Ühist leidsid Ilves ja Kareva teineteises peale armastuse luule vastu kindlasti veelgi. President on üks innukamaid puhta emakeele eestvõitlejaid ning loonud mitu uudissõna. Kareva on öelnud, et inimesed, kellega ta on leidnud ühise hingekeele, räägivad kokkusattumusena ka ilusat eesti keelt. Presidendipäevil on Ilves Karevale viidanud mõnes oma kõnes.

Armastus naise vastu lähendas Ilvest kodumaale?

Kareva, kes kirjutab armastusest, on ajakirjandusele antud intervjuudes sellest suurest tundest vaid filosoofiliselt ning üldistavalt pajatanud, mainimata kedagi konkreetset. Enda eraelu lahkamisest on ta rangelt keeldunud.

Ka raamatus on vihjatud, et Kareva keeldus enda ja Ilvese suhteid kommenteerimast.

"Minu kujutluses kuuluvad mees ja naine kokku endastmõistetavalt, millegi nimel, mis on palju suurem kui nemad ja millest nad alles üheskoos aimu saavad," kirjutas ta portaalis Mees.eu avaldatud kolumnis oktoobris 2010. "Mind on alati hämmastanud, kui õrn, peen ja sügav on mees, kui seda vaid märgata."

Kui Õhtuleht poetessi üheksa aastat tagasi intervjueeris, tunnistas Kareva, et armastus on tema elus esmatähtsal kohal. "Iga suhe on ainuline," sõnas ta. "Iga inimesega kokku puutudes avaneb meis endis midagi uut. Me avastame ühtaegu teist inimest ja iseennast ja armastuse olemust." Suhteis ütles ta end hindavat usaldust, vahetust ja peenetundelisust.

Presidendi elulooraamat peaks kirjastaja Siim Saidla kinnitusel poelettidele jõudma hiljemalt 24. augustil. Saidla sõnul on tegu nõndanimetatud mitteametliku elulooga, mille koostamisse president otseselt ei panustanud. Küll aga tutvus presidendi kantselei käsikirjaga ja parandas ka mõne faktivea.

Saidla rõhutab, et presidendi ja Kareva armulugu raamatu autorid eraldi ei uurinud, see tõusis vaid mitmes intervjuus muus kontekstis esile. Kõhklust, kas seda raamatusse panna, ei tekkinud: "Minu meelest on see raamatu üks keskne teema, kuidas Ilvesel üldse tekkis Eesti vastu huvi (esimestes peatükkides see huvi väga välja ei paista), kuidas temast sai suur Eesti patrioot ning lõpuks president. Kareval oli selles loos roll ja seda välja tsenseerida oleks olnud kummaline."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis