Pipi-plikalikult nooruslik Katrin Karisma saab täna aasta vanemaks, kuid tõenäoliselt esimest korda ei kata ta sel puhul kodus sünnipäevakülalistele pikka lauda. Seekord sõitis ta sünnipäeva ajaks hoopis reisile. Kuhu ja kellega, jätab sünnipäevalaps kelmikalt saladuseks.
Reis on Karisma kink iseendale. "Olen igal aastal oma sünnipäeval külalistele lauda katnud, aga sel aastal mõtlesin, et teen endale kingi ja sõidan ära," ütleb ta. Laud ja külalised tulevad ka, aga hiljem. Kuhu ja kellega ta reisile läheb, jätab lauljanna saladuseks, öeldes vaid, et teekond viib lõuna poole.
Suvine sünnipäevalaps Karisma usub, et hällipäev on tore päev olenemata aastaajast. "Küllap kõik tahavad mõnikord vaheldust, kui sünnipäev on suvel, siis tahaks vahel, et oleks talvel, ja vastupidi," arutleb ta. Küll aga ei mäleta ta, et tema sünnipäeva ajal oleks olnud nii halb ilm, et oleks tulnud külalistega toas istuda. "Võib-olla on olnud, aga ma ei mäleta seda, meeles on ainult aias istumised ilusa ilmaga," lisab ta. Karisma sõnul on tema sünnipäevad tavalised eesti inimese omad: kaetud laud, paarkümmend külalist, palju nalja ja natuke napsi.
Pidu kestis kolm päeva
Suurim pidu oli 50. sünnipäeva puhul. "Siis oli suur aiapidu minu vanematekodus Kloogarannas, kust käis läbi poolesaja inimese ringis," meenutab Karisma. Veel meenub talle aastate tagant veerandsajas sünnipäev, kui ta noore näitlejahakatisena oli parajasti Pärnus etendusi andmas. Tükiks oli "Inimene ja inimene" ning Karisma ööbis ühes toas legendaarse Salme Reegiga. "Südaööl tulid kolleegid kuuma tee ja päevalilledega ukse taha õnnitlema, Panso teiste seas," meenutab Karisma. "Salme kinkis mulle tookord suure sõle, mida alati laulupidudel kannan. Pidu kestis pärast kolm päeva."
Kui veel kingitusi meenutada, siis lapsepõlvest on lauljannal meeles üks sünnipäev, kui vanemad kinkisid talle jalgratta: "Ärkasin hommikul üles ja ratas oli voodi ees, nii et seda kohe nägin. See rõõm on mul terve elu meeles." Täiskasvanuelust on Karismal meeles rohkem mittemateriaalsed kingitused. Kõige eredamad mälestused oma sünnipäevadest on tal aga Estonias töötatud ajast. Rahvusooperis oli kombeks minna keskööl sünnipäevalapse ukse taha teda üles laulma ja pärast järgnes muidugi ka väike koosistumine.
"Niiviisi kuni minu sinna tööle minemisest 1968. aastal kuni lahkumiseni," mäletab lauljanna. Loomulikult sai selline kohtlemine osaks kõigile kolleegidele ja ka Karisma ise on käinud teiste kolleegidest sünnipäevalaste uste taga laulmas. "Mina küll ei tea, et keegi oleks kunagi pahandanud või et kellegi naabrid oleks pahased olnud," kinnitab ta.
Kindlat sünnipäeva-menüüd Katrinil ei ole
Ideaalne sünnipäev olekski selline, et südaööl tuleks esimene külaliste seltskond. "Tuleksid armsad sõbrad ukse taha ja laulaksid," kujutleb Karisma. "Järgmisel õhtul tuleksid siis need, kes eelmisel õhtul ei tulnud, ja pidu läheks edasi. Ma armastan inimesi enda ümber ja suhtlemist!"
Karismad teatakse ka kui heal meelel köögis askeldajat. Ta on osalenud ka telesaates "Õhtusöök viiele". Samas kinnitab ta, et oma kindlat sünnipäevamenüüd tal pole. "Üks minu firmaroog on böfstrooganov. Kui külla on oodata kõige lähedasemaid inimesi, siis valmistaksin ilmselt seda," arutleb ta. Suuremale seltskonnale teeks lauljanna juba rohkem ja keerulisemaid toite.
Täitumata sünnipäevasoove on Karismal ka, aga neid ta ei reeda: "Kui ma oma sünnipäevasoovid välja ütleksin, siis need ei läheks ju täide!"
