Portaali WikiLeaks asutaja Julian Assange täitis oma lubaduse ja esines pühapäeval Londonis Ecuadori saatkonna rõdult avaldusega. Ta tänas kõiki oma toetajaid ning kutsus USA presidenti lõpetama nõiajahti portaalile WikiLeaks, mis sai tuntuks Iraagi ja Afganistani sõja saladokumentide avalikustamisega.
Alates 19. juunist end Londonis Ecuadori saatkonnas varjav Julian Assange (41) tuli rõdule teda oodanud toetajate ja ajakirjanike ette napilt paarikümneks minutiks. Paberilt loetud avalduses tänas portaali WikiLeaks asutaja eelkõige Ecuadori, mille võimud andsid talle 16. augustil asüüli, ja ka kõiki teisi, kes on teda toetanud. Esinemisest tegid otseülekande BBC, CNN, Euronews ja mitmed teised telekanalid.
Julian Assange kutsus USA presidenti Barack Obamat lõpetama nõiajahti WikiLeaksile. "Nii nagu WikiLeaks on ohus, on seda ka sõnavabadus ja laiemalt kogu ühiskonna tervis," rõhutas ta.
USA seisab valiku ees
Julian Assange’i sõnul on käes tõehetk: "USA võimudel tuleb valida, kas riik pöördub tagasi nende revolutsiooniliste väärtuste juurde, millele ta ehitati või ootab ees aeg, kus ajakirjanikke vaigistatakse kinnivõtmise hirmus ja kodanikud peavad pimeduses sosistama."
Tuues näiteid inimestest, keda võimud jälitavad poliitiliste veendumuste ja kodanikupositsiooni pärast, nimetas Julian Assange ka Vene punkbändi Pussy Riot, mille kolmele liikmele Moskva Hamovniki kohus reedel kaks aastat vabadusekaotust mõistis.
Assange kutsus USAd vabastama reamees Bradley Manningit, kes ootab kohut süüdistatuna WikiLeaksile saladokumentide üleandmise ja vaenlase aitamise eest. Oma tulevikuplaanidest Assange ei rääkinud.
Teatavasti on Briti võimud lubanud WikiLeaksi asutaja Ecuadori saatkonnast väljumisel vahistada ja anda ta välja Rootsile, nagu seda näeb ette Briti kohtu otsus.
Rootsis süüdistasid kaks naist Assange’i 2010. aasta augustis vägistamises ja seksuaalses ahistamises ning sealsed uurijad soovisid teda üle kuulata. Assange on neid süüdistusi eitanud ja kinnitab, et teda jälitatakse poliitilistel motiividel. Seksuaalvahekorda ta ei eita, kuid kinnitab, et kõik toimus vastastikusel kokkuleppel.
Kuna Assange keeldus Rootsi ülekuulamisele minemast, anti seal välja Euroopa vahistamisorder ning selle alusel vahistati ta 7. detsembril 2010 Londonis. Pärast kautsjoni maksmist pääses Assange vahi alt ja elas oma sõbra Vaughan Smithi juures kohustusega käia regulaarselt end politseijaoskonnas näitamas. Kui kohus otsustas, et Assange tuleb Rootsile välja anda, läks ta 19. juunil Londonis Ecuadori saatkonda ja palus poliitilist varjupaika.
Assange kardab, et väevõimuga Rootsi saatmisel annavad võimud ta üle Ameerika Ühendriikidele, kus teda ootab saladokumentide avaldamise eest süüdistus spionaažis ja süüdimõistmisel pikaajaline vanglakaristus või koguni surmanuhtlus.
Vaughan Smith, kelle kodumajas Londoni lähedal Julian Assange üle aasta elas, rõhutas, et see mees ei ole mingi vägistaja. Tõepoolest, Assange’i vägistamises süüdistavate naiste ülekuulamisprotokollidest selgub, et vägivaldsest seksuaalvahekorrast oli asi ikka väga kaugel ning pärast koos veedetud ööd sõid "vägistaja" ja "vägistatu" rahulikult koos hommikust. Probleeme tekitas vaid purunenud kondoom ning naisi pahandas ka alles hiljem selgunud tõsiasi, et Assange oli nende mõlemaga vahekorras olnud.
Ecuador pakkus välja, et Rootsi uurijad võiksid Assange’i üle kuulata Londonis, kuid Stockholmis sellega ei nõustutud.
Assange soovib Rootsilt garantiid
Üleeile kirjutas Sunday Times, et Julian Assange on valmis sõitma ka Rootsi tingimusel, et sealsed võimud annavad garantii teda mitte kunagi USA-le välja anda.
Rootsi välisministeeriumi esindaja ütles selle peale, et kahtlusalustel ei saa olla privileegi dikteerida tingimusi. Ta lisas samas, et Rootsi ei anna põhimõtteliselt inimesi välja riikidesse, kus neid ähvardab surmanuhtlus.
Olgu lisatud, et USAs ei ole seni Assange’i vastu avalikult süüdistust esitatud ja ei ole ka Rootsilt tema väljaandmist nõutud. Assange ise väidab, et süüdistus on tegelikult esitatud, kuid seda hoitakse salajas.
Lõuna-Ameerika Riikide Liit (Unasur) esines välisministrite tasemel avaldusega, milles kutsutakse kõiki pooli jätkama dialoogi ja läbirääkimisi, et leida Julian Assange’i asjus vastuvõetav lahendus, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Üle kahe kuu akendeta toas
Ecuadori saatkond Londonis asub Harrodsi kaubamaja kõrval mitmekorruselise maja alumisel korrusel olevas kümnetoalises korteris, vahendab Corriere della Sera. Ecuadori suursaadik Suurbritannias on alates 5. märtsist 2010 endine keskkonnaminister Ana Alban Mora.
Saatkonna üks väike akendeta tuba on alates 19. juunist WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i kasutada. Esimestel nädalatel magas ta seal täispuhutaval madratsil. Nüüd on Assange’i käsutuses voodi ja ka omaette dušš. Sööb ta tavaliselt saatkonna köögis. Tihti laseb Assange endale väljast tuua ka pitsa või mõne muu valmisroa. Kehaliselt aitavad teda vormis hoida jooksulint ja ultraviolettlamp.
Assange’i kasutada on telefon ja internetiühendusega arvuti. Tihti istub ta arvuti taga varaste hommikutundideni. Saatkonna personali loal võib ta igal ajal vastu võtta külalisi.
