Ettenägelikumad vaatlejad ütlesid juba eurole ülemineku ajal, et Eesti kroon tuleb varem või hiljem tagasi. Soomlased on juba valmistunud eurotsooni võimalikuks lagunemiseks, kinnitas välisminister Erkki Tuomioja Briti ajalehes Daily Telegraph. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi mingist lagunemiseks valmistumisest ei räägiks – seda mõistetaks valesti.
Briti ajaleht Daily Telegraph nimetab Soome välisministri Erkki Tuomioja eurotsooni tulevikku puudutavaid seisukohti otsekohaseimaiks, mida ükski sellesse tsooni kuuluva riigi minister siiani väljendanud on.
Tuomioja sõnul ei ole eurotsooni lagunemine soomlaste, isegi mitte euroskeptiliste põlissoomlaste eesmärk, kuid valmisolekut selliseks arenguks peab ta ülioluliseks. "Meie ametnikel, nagu kõigil teistelgi, kaasa arvatud tippjuhtkond, on olemas teatavat sorti tegevusplaan igaks võimalikuks arenguks," toob Tuomioja esile põhjanaabrite ettenägelikkuse. "See on midagi, millest inimesed kõikjal mõtlevad, kuid siiani valitseb üksmeel, et kiire lagunemine läheks rohkem maksma kui kriisi ohjeldamine."
Soome väliministri hinnangul ei tähenda euroala lagunemine aga sugugi Euroopa Liidu lõppu, vaid avab vastupidi väljavaate selle paremaks funktsioneerimiseks.
Eesti pankuri arvamus
Eurotsooni lagunemise teema võib tõusta päevakorrale juba oktoobris, kui ELi ja IMFi troika inspektorid avaldavad hinnangu Kreeka vastavusest abipaketi tingimustele. Ja kreeklaste härdad palved pikendada karmide tingimuste rakendamist ei leia enam doonorriikide mõistmist.
Soome parlamendi eurokomisjoni esimees Miapetra Kumpula-Natri väljendas Daily Telegraphile valdava osa Soome valijate tundeid ja seisukohta: "On ilmne, et väikeriik ei saa lõpmatuseni aidata suuri riike."
Reedel, 17. augustil ütles Soome Euroopa asjade ja väliskaubandusminister Alexander Stubb Helsingin Sanomatele, et kolleeg Tuomioja väited ei vasta Soome valitsuse seisukohtadele. Stubbi arvates on igal liikmesmaal erinevaid stsenaariume euro tulevikust ja Soome tahab eurot tugevdada, töötades aktiivselt selle nimel.
Vikerraadio saatele "Uudis +" ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel: "Majanduslik loogika ütleb tõepoolest, et kui mingi asi logiseb nii tõsiselt, siis ilmselt ta kaua koos ei püsi." Kuid lisas kohe, et euro on poliitiline projekt ja poliitiline loogika ütleb, et olulisi sümboleid nagu euro kaitstakse ka siis, kui selleks ratsionaalsed argumendid puuduvad. Ka ei ole euroala kui terviku tervis veel eluohtlik. Eesti pädevatelt ametkondadelt osutus võimatuks saada teavet, kas ka meil on plaan B eurotsooni lagunemise tarbeks. Rahandusministeeriumist vastatakse sellekohasele küsimusele: "Varasemad seisukohad pole muutunud."
Euroskeptik: pöördepunkt pole kaugel
Rahandusminister Jürgen Ligi euro ebaõnnestumist ja euro-ala lagunemist paratamatuseks ei pea, kuid on oma sõnul juba aastate eest öelnud, et eurotsoonist lahkumise reeglitele võiks mõelda. "Üldjoontes me teame riske ja oma käitumismalle, kuid ei ole mõistlik rääkida mingist "valmistumisest" – seda mõistetaks valesti," ütles Ligi eile ajakirjandusele.
Juba varem on välja arvutatud, et euroala lagunemine – ehk siis, kui viis nõrgemat riiki lahkuksid – läheb ülejäänutele maksma üle triljoni euro. Juba see koletuslik summa, kus näiteks Saksamaa kaotus oleks viiendik sellest, selgitab, miks eurot hoitakse elus viimase võimaluseni.
"Eesti poliitikud eurotsooni lagunemiseks kindlasti valmis ei ole, vaid töötavad just vastupidises suunas," ütleb euroskeptikuna tuntud Tallinna Ülikooli professor Ivar Raig enesekindlalt. "Ma arvan aga, et see pöördepunkt ei ole enam Eesti jaoks kaugel. Plaani B väljatöötamisega on vaja alustada kiiresti ja seda juba selle kuu lõpus või septembri alguses, kohe pärast puhkusi. Realism peaks lõpuks ka Eesti juhtideni jõudma. Mina tahan omalt poolt avaldada seoses sellega mõningad Saksa poliitikute seisukohad ning valmistan järgmiseks nädalaks ette kirja peaministrile."
Soome välisministri värsked väljaütlemised kiitis Raig kõhklemata heaks: "Me võiksime mõnikord tõepoolest targemaid järgida!"
