Afganistani ja Iraagi sõja saladokumentide avalda-misega maailmakuulsaks saanud portaali WikiLeaks peatoimetaja Julian Paul Assange’il (41) on tulnud juba kaks viimast aastat võidelda oma elu ja vabaduse eest.
Ta püüab iga hinna eest vältida väljaandmist Rootsile, kes tahab teda üle kuulata kahtlustatuna kahe naise vägistamises ja seksuaalses ahistamises 2010. aasta suvel. Assange eitab süüdistusi ja kinnitab, et teda jälitatakse poliitilistel motiividel.
Julian Assange vahistati Londonis 2010. aasta 7. detsembril Rootsis väljastatud Euroopa vahistamisorderi alusel. Ta pääses mõni päev hiljem kautsjoni vastu vanglast ja viibis koduarestis.
Kaks madalamat kohtuinstantsi otsustasid, et Assange tuleb Rootsile välja anda ja tänavu 30. mail lükkas ülemkohus tagasi ka apellatsiooni, millega Assange vaidlustas Rootsis väljastatud Euroopa vahistamisorderi. Seejärel esitas Assange 12. juunil Briti ülemkohtule taotluse, et tema kohtuasi avataks uuesti. Ülemkohus lükkas taotluse 14. juunil tagasi.
Niisuguses seisus võttis WikiLeaksi asutaja ette meeleheitliku sammu. Ta sisenes 19. juunil Ecuadori Londoni saatkonda ja palus poliitilist varjupaika. Assange kardab, et väevõimuga Rootsi saatmisel annavad võimud ta üle Ameerika Ühendriikidele, kus teda ootab saladokumentide avaldamise eest süüdistus spionaažis ja süüdimõistmisel pikaajaline vanglakaristus või koguni surmanuhtlus.
Manningi juhtum
Seda, et Julian Asssange’i kartus ei ole alusetu, kinnitab USA sõjaväelase Bradley Manningi juhtum.
Manning töötas luureanalüütikuna Iraagis, ta vahistati mullu mais Bagdadi lähedal USA sõjaväebaasis. Oma töö tõttu oli Manningil juurdepääs USA armee salaandmevõrgustikule. Süüdistuse järgi kopeeris ta sealt sadu tuhandeid Iraagi ja Afganistani sõda puudutavaid saladokumente, mis avalikustati hiljem portaalis WikiLeaks.
Võimude sõnul seadis ta sellega ohtu nii USA kui ka liitlaste julgeoleku. Kokku on süüdistuses loetletud 22 kuriteoepisoodi ja süüdimõistmisel ähvardab Manningit eluaegne vanglakaristus. WikiLeaksi toetajate kinnitusel ei teinud Manning muud, kui paljastas USA armee seaduserikkumisi ja kuritarvitusi, ning on seepärast poliitvang.
