IRAANI?: Iisraeli sõjalennukitel (pildil F-16C) tuleb Iraani ründamisel purustada need objektid, mis ballistiliste rakettide ja tiib-rakettide rünnakust terveks on jäänud. (AFP/Scanpix)

Iisraeli võimud peavad Iraani tuumaprogrammi suurimaks ohuks oma riigi eksistentsile ja valmistuvad seetõttu Iraani ründama. Kui niisugune rünnak tõepoolest ka toimub, siis ametist lahkuva Iis-raeli tsiviilkaitseministri Matan Vilnai hinnangul kestab sõda 30 päeva ja surma saab umbes pool tuhat iisraellast, vahendab ajaleht Maariv.

Iisraeli võimudel on Iraani ründamiseks välja töötatud konkreetne plaan, kinnitab tuntud blogija Richard Silverstein, kes riputas saladokumendi väljavõtte internetti.

Sõjaplaan lekkis internetti

Rünnaku algfaasis viiakse rivist välja Iraani infrastruktuurid ning Khorramabadi ja Isfahani raketibaas. Muu hulgas korraldab Iisrael pretsedenditu küberrünnaku, mis mõne minutiga viib Iraanis rivist välja interneti, telefonid, raadio, televisiooni ja satelliitside. "Iraani režiim ei tohi teada, mis toimub tema riigi territooriumil," võttis küberrünnaku eesmärgid lühidalt kokku Richard Silverstein.

Seejärel tulistavad Pärsia lahes paiknevad Iisraeli allveelaevad välja kümneid ballistilisi rakette, mille tegevusulatus on 300 kilomeetrit. Neil rakettidel on tugevdatud esiosa, tänu sellele saavad nad tungida sügavale maa alla. Teatavasti asub suurem osa Iraani tuumaobjekte maa all ja neid on võimatu purustada tavapommidega.

Edasi järgneb tiibraketirünnak. Need sihitakse juhtimis- ja uurimiskeskustele ning elamukompleksidele, kus elavad tuumaobjektidel töötavad spetsialistid.

Pärast niisugust rünnakulainet hindab Iraani kohal lendav Iis-raeli luuresatelliit TecSar tekitatud kahju ja annab info edasi juba õhus olevatele sõjalennukitele, mis viivad missiooni lõpuni ehk teisisõnu pommitavad puruks need objektid, mis imekombel veel terveks on jäänud. Väidetavalt on Iisraeli sõjalennukid varustatud tehnikaga, mis teeb need Iraani radaritele nähtamatuks.

Peatselt Iisraeli suursaadikuna Hiinas tööle asuv tsiviilkaitseminister Matan Vilnai avameelitses enne praeguselt ametikohalt lahkumist ajalehes Maariv, et sõda Iraaniga kestab tõenäoliselt 30 päeva ja nõuab umbes 500 iisraellase elu.

Iraani võimalikest ohvritest ta ei rääkinud, kuid neid on tõenäoliselt palju rohkem.

Erukindral Vilnai ütles, et sõda Iraaniga käivitub mitmel rindel, sest valmis tuleb olla Liibanonis baseeruva moslemirühmituse Hezbollah’ ja ka Gaza sektoris elavate palestiinlaste raketirünnakuteks. Luureandmetel on Iraani toetusel tegutseval HeZbollah’l

50 000 ja Gaza sektori palestiinlastel 10 000 raketti, millest osa võivad tabada ka Tel Avivi.

Vilnai toonitas, et Iisraeli tsiviilkaitse on praegu võimalikuks sõjaks paremini valmis kui kunagi varem. Muu hulgas võetakse kohe kasutusele programm, mis lubab saata kõigile iisraellastele rünnakuohu korral mobiiltelefoni tekstisõnumi. Eile katsetati seda programmi esimest korda kogu riigis.

Obama pooldab esialgu rahumeelset lahendust

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Ehud Barak on varem öelnud, et Iraani tuleks rünnata veel enne USA presidendivalimisi, mis peetakse 6. novembril. USA vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney teatas juuli lõpul Jeruusalemmas, et mõistab Iisraeli muret seoses Iraani tuumaprogrammiga ja seetõttu ei ole tal ka vastuväiteid Iisraeli võimalikule rünnakule Iraani tuumaobjektidele.

Romney avaldas siiski lootust, et diplomaatilised sammud ja sanktsioonid suudavad Iraani mõjutada praegusest kursist loobuma.

Teatavasti usuvad USA ja tema lähiliitlased, et Iraan ehitab praegu salaja tuumarelva, kuigi riigijuhid kinnitavad, et nende tuumaprogramm on üdini rahumeelne. Iraani survestamine algas juba USA eelmise presidendi George W. Bushi valitsemisajal.

USA president Barack Obama pooldab tänase seisuga pigem rahumeelset lahendust, sest sõjakonflikt destabiliseerib Lähis-Ida regiooni ja võib nafta hinna uutesse kõrgustesse viia.

Võimalik, et Iisraeli värsked ähvardused on mõeldud vaid surveavaldusena Iraani juhtidele, kellelt oodatakse allumist USA ja tema liitlaste nõudmistele.

Siiski kardavad paljud iisraellased, et võimudel on Iraani ründamisega tõsi taga. Seetõttu on muutunud kuumaks kaubaks uued gaasimaskid, mida iisraellastele tsiviilkaitse jaotuspunktid jagavad.

Ajaloolased meenutavad, et Iisraeli õhujõud pommitasid 7. juunil 1981 puruks Iraani Osiraki tuumareaktori ja 6. septembril 2007 Süüria tuumaobjekti.

Ajalehe Maariv korraldatud avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal toetavad Iisraeli võimalikku rünnakut Iraani tuumaobjektidele 40% riigi elanikest. 35% näeks meelsamini, et niisuguse rünnaku korraldaks USA.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis