Eile astus "Eesti otsib superstaari" eelvoorus kohtunike ette 25-aastane Kristiina, kes töötab koolis huvijuhina. Esimesel kahel hooajal samuti kohtunike ette astunud neiu toona edasi ei pääsenud, kuid nüüd on hääl arenenud, arvab ta ise. Kas kolm on kohtu seadus?
"Mulle on kogu elu meeldinud laulda ja see on väga hea väljund, kuidas laulmisega tegeleda," selgitab Kristiina, miks ta Narvas superstaarisaate kohtunike ette astus.
Neiu ei astunud niisama tänavalt proovi tegema vaid laulmisega on tal väga tihedad sidemed: "Ma olen õppinud muusikakoolis klaverit. Ma töötan koolis huvijuhina ja laulame palju lastega koos. Õed-vennad on muusika alal tegevad; nendega musitseerime, isaga ... Iga päev on muusika minu elus."
Kas lapsed laulavad parema meelega ise või kuulavad õpetajat? "Mõlemat. Mida nooremad lapsed, seda rohkem meeldib neile üheskoos laulda," ütleb Kristiina. Aga vanemad? Kas puberteet muudab laisaks, et siis pigem kuulatakse: "Mul on lihtsalt nii hea hääl," naerab neiu.
Närvikõdi kohtunike ette astudes ei ole Kristiinale midagi uut: "Esimesel ja teisel hooajal proovisin ka, aga toona ma ei saanud kollast paberit. Võimalik, et ma olin liiga noor ja hääl ei olnud nõnda arenenud nagu ta tänaseks on."
Tõsi ta on, sest Mart Sander kiitis, et neiu hääl on palju täiskasvanulikum kui paljudel tema teismelistel konkurentidel. Kas sellest kiitusest piisas, et neiu edasi teatrivooru viia? Vastus on muidugi ... See mida te telekast näete!
