2
fotot
MÜTS PÄÄSTIS: Jaani sõnul mahendas venna antud hoopi müts. (Marianne Loorents)

"Nii kui jutu emale viisin, jooksis ta mu juurde ja virutas mulle mitu korda meeter pika rauast oksalõikuriga vastu pead ja kaela. Kui maha kukkusin ja teadvuse kaotasin, siis arvatavasti ka vastu selga, sest perearsti juures avastasime sellelgi verised löögijäljed," kirjeldab Hiiumaal Kõrgessaare vallas Reigi külas elav Jaan Alliksoo kevadist kohtumist vanema vennaga.

Juhtunu edasine kirjeldus meenutab õudusfilmi süžeed. "Kui pilt jälle ette tuli, tundsin nende suurt koera mind jalgadest ja alakehast hammustavat. Proovisin algul käpuli liikuda. Kaugemal sain siiski püsti ja suutsin nurga taha koperdada, kus uuesti maha kukkusin ja oksendasin mitu korda. Pea lõhkus kohutavalt valutada ja käis ringi. Õnneks olid mul talveriided seljas ja müts peas," meenutab Jaan, legendaarne tornimees, kelle püstitatud Pariisi sümboli roigaskoopiat kogu maailmast vaatamas käiakse.

Hoop võttis silme ees mustaks

Jaan ütleb, et oksalõikuritüli vennaga sai alguse sellest, et nende insuldihaige ema hoolduskulud hakkasid talle ja tema õdedele üle jõu käima ja ta otsustas vennalt pisut raha paluda. Sobiv hetk tundus selleks olema siis, kui ta ühel aprillikuu keskpäeval nägi kodumaja köögiaknast, kuidas vend Ado kümmekonna meetri kaugusel krundipiiril paari abilisega õunapuuoksi lõikama asus. Tornimees oli juba ligemale 20 aastat venna vastu südames okast kandnud. Ta leiab, et haigelt emalt esiisade maad saanud Adol on moraalne ja juriidiline kohustus ema hooldamine kinni maksta. Nii läkski ta aknast paistva velje juurde. Jaani versiooni järgi lõppes jutuajamine oksalõikurihoopidega. Ado ütleb Õhtulehele, et tegemist oli siiski vaid ühe väikese näohaavaga.

"See on täielik bluff," kinnitab Ado. Jaan ei teagi, kaua ta obaduste järel maas lamas, aga kuna voodihaige ema

ootas poja hoolitsust, siis sundis ta pikalikukkumise ohuga võideldes end loomulikult käituma.

"Kuna silmanägemine kadus algul peaaegu täielikult ja nägin ainult läbi udu midagi, siis ei olnud sugugi lihtne ringi liikuda ega emale toitu ja rohtusid kätte anda. Suutsin siiski õele helistada ja nõu küsida. Ta soovitas kiirabi ja politsei kutsuda.

Pärast politsei käimist ja protokollile allakirjutamist pidin just hakkama kiirabisse helistama," meenutab ta, kui üks tuttav tuli torni vaatama ja nõustus temaga haiglas ära käima, sest ise sõitmine ei olnud mõeldav. Jaani sõnul tehti talle tohtri juures valuvaigistav süst ja fikseeriti peale väiksemate löögijälgede ka verevalum meelekohas.

"Ostsin kangeid valuvaigisteid ning ainult nii ja unerohuga suutsin need hirmsad päevad ja ööd üle elada," räägib Jaan.

Ta ütleb, et peab vennaga kohtumise järel pidevalt kalleid ravimeid ostma ja on korduvalt mandril arstide juures käinud. Jaani sõnul ei saa ta pärast hoope enam rasket füüsilist tööd teha ja on nüüd seetõttu sissetulekuta.

Korra lükkas

"Olen siiani ainult haiguslehel olnud ja arstide vahet jooksnud. Raamatuid ka enam lugeda ei saa. Tallinna silmaarst andis lootust, et kui peksmisest on pool aastat möödas, siis võib nägemine taastuda. Samuti Haapsalu neuroloog. Pidevalt on selline tunne, nagu oleks tohutu pohmell, kuigi ma pole enam aastaid alkoholi tarvitanud. Ainult jaanipäeval ja jõulude ajal natukene," räägib Jaan.

Ta ütleb, et nüüd, kui vennale õigus anti, too muudkui karjub ja ähvardab.

"Järgmisel päeval pärast seda, kui kriminaalasja edasikaebamise tähtaeg täis sai, tormas ta kohe valda, et kuidas te ehitusloa tornile andsite. Nüüd tahavadki ehitusloa ära võtta. On ju kõigil teada, et tema see niiditõmbaja oligi, kes oli kõikide nende varasemate lammutus- ja trahviteadete saatmise taga. Praegu vallas arutavad asja," teab Jaan rääkida.

Ado väidab, et ähvardab ja kirju saadab hoopis tema vennas. Tal ei oleks torni vastu midagi, kui sellega ei kaasneks turistidehordid ja joodikute kisa.

"Mina ehitusloa kehtetukstunnistamist nõudnud ei ole, aga õige see muidugi ei ole, et purjus inimesed ronivad öösiti torni, kuhu on ohtlik ka kainel mehel tõusta. On vaid aja küsimus, millal keegi sealt alla kukub." Ado ei salga, et oksalõikuri-intsident vendade vahel aset leidis, kuid Jaani kirjeldatud kähmluse kulg paneb ta nukralt muigama.

"Kahjuks vastab see tõele, et oksalõikur tülis osales. Sellel aga, et ma venda nendega ei löönud, on kolm tunnistajat. Kuna ta jooksis sõimates minu peale, siis ma tõesti teda ühe korra lükkasin. Tegelikult sai ta rüseluse käigus korra kääridega pihta ja ta näole jäi umbes sentimeetripikkune väike kriimustus. Tegemist oli enesekaitsega," räägib Ado.

Juhtunu kohta alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. "Prokuratuuri teatel lõpetati menetlus maikuus oportuniteedi printsiibist lähtuvalt, kuna kahtlustatava süü ei olnud suur, isik ei olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta kahetses oma tegu ja hüvitas kannatanule tekitatud varalise kahju," ütleb riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt.

Ehitusloa tühistamist pole taotletud

Kõrgessaare valla ehitusnõuniku Arno Kuuse sõnul on juba aastaid püsti seisvale tornile lõpuks ehitusluba välja antud. Vallale pole selle väljastamise järel laekunud taotlust või kaebust luba tühistada. Et torni ronida on ohtlik, kinnitab ka Jaani kirjalik tunnistus vallavanemale, et kõrgustesse kedagi ei lasta. Kohalike elanike sõnul käivad turistid tornis edasi.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis