Riigikogus täna arutusele tuleva Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu pooldajaid on vähem kui vastaseid ja saadik Juku-Kalle Raid kutsub riigikogu liikmeid enne poolt hääletamist tõsiselt järele mõtlema.
"Me ei tea siiani võetava kohustuse ulatust ja on täiesti võimalik, et peaksime seda täitma asudes ise laenu võtma," ütleb riigikogu liige Juku-Kalle Raid eile peetud erakondade esindajate ümarlauast kokkuvõtet tehes. "See on üks tõsine argument, millele tegelased rahandusministri salapärastest koridoridest pole tähelepanu pööranud. Nad on väitnud siiani, et midagi ei juhtu."
Riigikogu koguneb täna erakorraliselt arutama Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimist. Esimesele lugemisele tuleva valitsuse algatatud lepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadusega loodaks Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mille eesmärk on anda raskustesse sattunud ESMi liikmetele toetust ja finantsabi, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide rahandusstabiilsuse tagamiseks.
ESMi kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja Eesti osalus ESMis 1,302 miljardit eurot. Lepingu jõustumisest alates kohustub Eesti viie osamaksena paigutama ESMi 148,8 miljonit eurot. Eesti ülejäänud osalus ESMis on 1,1532 miljardit eurot, mis oleks vajadusel sissenõutav summa.
Leping rahvahääletusele
Ümarlaual osalesid peaaegu kõigi Eestis registreeritud erakondade ja parteide esindajad. "Arvan, et saadikutel maksaks neid inimesi tõsiselt kuulata, mitte üldise vooluga kaasa ujuda," ütleb Raid.
ESMi vastu on kindlalt Keskerakond ja sellest lahku löönud kuus demokraatide ühenduse moodustanud saadikut. "Koalitsioonist olen kindlasti mina sellele vastu, samuti Igor Gräzin Reformierakonnast. Usun, et nii IRList kui reformist tuleb veelgi vastuhääli," räägib Raid. "Sotsid on teadlikud, et nende valijad ei taha ESMist midagi kuulda ja kui nad hakkavad poolt hääletama, panevad nad end lolli olukorda." Raid leiab, et kõige parem oleks, kui see leping ei jõuaks üldse hääletusele. "Saksamaa teeb enda otsuse alles 12. septembril, ka meie ei peaks kiirustama."
Ümarlaual osalejate enamik leidis, et ESM leping peaks pandama rahvahääletusele, vaid Vaba Isamaaline Kodanik ei näe selleks põhjust. Ühenduse esindaja sõnul on tegemist välislepinguga, mida rahvas ei hääleta.
Keskerakond toetab referendumil rahva arvamuse küsimist laiemalt. Erakonda esindanud riigikogu liikme Priit Toobali sõnul tuleks enne ESM ratifitseerimist saada rahvalt uus mandaat. Referendumil tuleks rahvalt küsida, kas ollakse nõus teiste riikide võlgu kinni maksma.
IRLi esindaja Andres Herkeli sõnul oldaks Toobali pakutud küsimusele kindlalt vastu. "Kui küsida, kas Eesti osaleb mehhanismides, mille eesmärk on euroala stabiilsuse tagamine, siis sellele küsimusele on suurem tõenäosus saada mõistlikke vastuseid," röögib Herkel. Tema hinnangul pole ESM välja mõeldud selleks, et Eesti hakkaks tagama suuremate ja rikkamate riikide võlgu, vaid euroala stabiilsuse tagamiseks.
Raidi sõnul jõuavad ümarlaual kõlanud seisukohad täna riigikogu liikmete laudadele. "Enamik senist teavet ESMi kohta pärineb rahandusministeeriumi kummalistest sahtlitest. Gräzin viitab absoluutselt õigesti, et see on keeleliselt ja mõtteliselt vigane. Igal juhul maksab enne otsustamist kuulata ka vastuargumente. Võtan ise ka riigikogus sõna," kinnitab Raid. Tema sõnul ei jää kindlasti tulemata süüdistused ümarlaual osalenute aadressil. "Kindlasti teatab keegi, et tegemist on kibestunud hälbeliste inimestega ja rahandusminister Jürgen Ligi leiab harjumuspäraselt, et rahvas ja riigikogu on lollid."
Toobali sõnul pakub Keskerakonna fraktsioon täna Ligile küsimuste laviini. "Loodame et minister suhtub lugupidavalt, kuigi ta on öelnud, et parlamendi täiskogu pole pädev neid küsimusi arutama," räägib Toobal.
Arrak: räägitud summadest ei pruugi piisata
Majandusteadlase Andres Arraku sõnul paneks Eesti ESMi kui päästefondi 1,8 miljardit eurot ja asja mõte on garanteerida vajadusel hädariikidele laene. Selle sammuga kaasneb tema sõnul hulk probleeme, sest praegu ei tea keegi, kui palju hädaabi vaja läheb ja millised riigid ära kukuvad. Euroopa mitmed majandusmudelid pole jätkusuutlikud ja seega ei tarvitse väga varsti piisata kokkulepitud summadest. Arraku hinnangul pole Kreekasse mõtet raha panna, sest see ei lahenda ühtegi Kreeka probleemi, pigem lükkab lahendusi edasi.
Eesti inimesi puudutab ESM kõige otsesemalt, sest valitsustel on laiali jagada vaid maksuraha. "Esialgu maksab valitsus summa riigieelarvest ja see raha jääks Eestis kasutamata. Edaspidi tuleks ilmselt raha laenata ja seda maksavad tagasi jällegi siinsed maksumaksjad," selgitab Arrak. Tema sõnul on asi ka eetiliselt viltu. "Kreeka minevikku panustamise asemel peaks panustama Eesti tulevikku – mina paneks sama summa haridusse."
