Esimeste teadustulemuste saamiseni Marsi pinnalt läheb siiski veel aega
16meetrise diameetriga langevarju ja seejärel reaktiivmootoritega "taevakraana" otsas rippudes jõudis kulgur Curiosity eile kell 3 pärastlõunal Marsi aja järgi selle planeedi Gale`i kraatrisse. Selja taha jäi 36 nädalalt kestnud 567 miljoni kilomeetri pikkune lend Maalt Marsile.
Eestis näitas kell maandumishetkel 8.32. Teade õnnestunud maandumisest jõudis Maale peaaegu 14 minutit hiljem – nii pikk on vahemaa – tehiskaaslase Odyssey kaudu. Too tiirleb ümber Marsi juba 2001. aastast saati.
Esimesed fotod jõudsid Maale
Veidi hiljem avalikustas Nasa esimesed väikesemõõtmelised pildid, mis Curiosity (eesti keeli uudishimu, aga miks mitte ka teadmishimu) oli Marsi pinnal teinud. Fotod on pildistatud kiiruga. Sekundeid pärast marsindumist – kaameratelt polnud veel tolmukattedki eemaldatud. Ühel on näha üks Curiosity rattaist ja killuke Marsi pinda, teisel väikese auto suuruse kulguri vari. Värvifotosid võib Marsilt oodata mõne päeva pärast. Kas kõik kulguri laboris olevad seadmed tööle hakkavad, selgub tõenäoliselt alles ülehomme. Kulgur maandus küll üsna pehmelt – kiirusega umbes 60 sentimeetrit sekundis.
Curiosity-projektiga tegeles Nasa juba kümmekond aastat, lennuks on kulunud 2,5 miljardit dollarit. Tegu on kõigi aegade tehnoloogiliselt parima liikuva teaduslaboriga. Osa selle seadmeist on tehtud teistes riikides.
Kuid – märkimisväärne uuendus sotsiaalvõrgustike ajal: Curiosity tviidib ise ja võtab ka teiste säutse kuulda.
Aasta pärast võib tellida ilmateateid
Soomlased näiteks valmistasid instrumendid, millega mõõta Marsi atmosfääri rõhku ja niiskust. Koos Hispaanias valmistatud seadmetega võib teisisõnu tegelda ilma ennustamisega Marsil. Teadlaste hinnangul võib aasta pärast juba sealset ilma ennustada.
Sünoptikud kinnitavad, et tõepoolest on seal Maale sarnanevaid tsükloneid, kuigi atmosfäär on õhem ja tuuled võivad puhuda isegi 100 meetrit sekundis. Keskmine temperatuur planeedil on miinus 53 kraadi, nabapiirkondades isegi miinus 128. Kuid ekvaatoril võib ette tulla sama lämbeid päevi, kui Eestis suvel. Samas on hispaanlaste tehtud ultraviolettkiirguse mõõtja erakordselt tähtis seade. Marsil ei ole kiirguse eest kaitsvat osoonikihti nagu see on Maal ja kui ultraviolettkiirgus on väga võimas, siis steriliseerib see planeedi pinna ja mingit elu ei saa seal olla.
Venelaste valmistatud on detektor, mis aitab leida jälgi jääst isegi siis, kui see on Marsi pinna all.
Nasa järjekorras neljanda Marsi-kulguri peamine ülesanne on sõnastatud lihtsalt: uurida, kas Marsil on kunagi olnud elu. Tegelikult küll saada vastust küsimusele, kas on olnud selleks teoreetilisi võimalusi. Täpsemaks uuringuks oleks vaja tuua Marsi kivimeid Maale – see ülesanne jääb järgmistele retkedele Punase planeedi pinnale.
Curiosityl tuleb uurida Gale`i kraatrit, kus varasemate uuringute põhjal võib oletada, et kunagi on seal vett voolanud, ja selle keskel kõrguvat umbes viie kilomeetri kõrgust mäge. Teel uurib kulgur kivimeid püüdes leida jälgi kunagi voolanud veest. Kui Marsi pinnal on olnud vett, siis kindlasti ka elu. Vähemalt mikroobe. Teadlased hoiatavad, et uurimiseks võib kuluda üsna pikk aeg.
Kulgur saab energia plutooniumipatareilt
Kuid Curiosity on võimeline tegutsema oma plutooniumpatareide varal tunduvalt kauem, kui varasemad päikesepatareidega varustatud kulgurid. Tema elueaks on arvestatud vähemalt üks Marsi ehk siis peaaegu kaks Maa-aastat. Arvestus võib heas mõttes alt vedada – üks varasem kulgur Opportunity askeldab Marsi kraatris juba kaheksandat aastat.
Seda peab aga arvestama, et käsklused jõuavad Maalt Marsile ja sealt info tagasi umbes poole tunni jooksul, mistõttu kulguri juhtimine on väga suurt täpsust nõudev ja vastutusrikas toiming.
