Lisa Õhtulehe naisteleht järjehoidja ribale
naisele.ee
ETTEVAATUS ENNEKÕIKE: Aastaid mesilastega tegelnud Eha Kooser on korra nõelajate tõttu vajanud ka esmaabi ja teab seetõttu, et oma töös on tal kaitseriietus äärmiselt oluline. Samas – niisama aasal jalutajale ei tohiks mesilased tema sõnul endast ohtu kujutada. (Aldo Luud)

Mesilasallergia kujuneb välja täiskasvanueas

"Surmaga lõppevaid allergilisi reaktsioone on Eestis igal aastal üks-kaks," nendib kiirabiarst Mare Liiger, et mesilaste-herilaste pistete peale kutsutakse kiirabi välja pea igal valvekorral. Ning et mesilased-herilased on eriti vihased just praegu, tuleb nõelamise järel tervist hoolega jälgida.

Seda ka neil, kes iga päev mesilastega tegelevad. Viljandimaa mesinik Eha Kooser nendib, et mõnikord on mesilased eriti kurjad. Oma elus on ta paaril korral, ka tänavu, saanud ühe korraga nõelata suure hulga mesilaste käest.

Ühel korral on läinud tarvis ka arstiabi. "Mul ei tekkinud sellist allergilist reaktsiooni, et poleks hingata saanud. Kuid järgmisel päeval oli südametegevus nii aeglane, et ma ei jõudnud enam hingata. Tundsin end väga nõrgana," meenutab Kooser. Arstid süstisid talle ravimit ning pärast jätkus elu endiselt.

Juulis ja augustis ohvreid rohkem

Üldjuhul ei maksa Kooseri sõnul mesilasi karta. "Kui sa neid kuidagi ei sega, neile peale ei astu ja ei haise, eriti ei meeldi mesilastele higi ja pohmelli lõhn, on nad rahulikud," teab ta.

Kuid ometi jõuab just juulis ja augustis kiirabisse appikutseid, sest inimesed on oma tervisega mesilase või herilase piste järel hätta jäänud.

Kiirabiarsti ja esmaabikoolitaja Mare Liigeri sõnul tuleb inimest pärast mesilase/herilase pistet jälgida. Ta räägib, et kriitiline on aeg viis minutit pärast pistet. "Võimalikud eluohtlikud reaktsioonid tekivad kuni kümme minutit pärast pistet, kuid anafülaktilised reaktsioonid tegelikult isegi sekunditega," lausub ta.

Ehk siis – kui pool tundi pärast pistet tekib rohke sügelev nõgeslööve, siis ei ole see eluohtlik. Samas on see Liigeri sõnul märk, et allergiavastased tabletid võiksid taskus olla ning allergoloogi juures peaks ka konsultatsioonil käima.

Seda enam, et allergia mesilase-herilasemürgi vastu ei pruugi ilmneda pärast esimest nõelamist.

Liiger seletab, et allergia on organismi reaktsioon kindlale ainele, ehk siis selle loo puhul herilase- või mesilasemürgile.

"Pärast esimest pistet hakkab osadel inimestel organism sensibiliseeruma ehk tundlikuks muutuma, allergilise reaktsiooni tekkimiseks on vaja korduvaid kokkupuuteid antud ainega," ütleb ta, lisades, et raske reaktsiooni väljakujunemisaeg on individuaalne.

Tihti on selleks vaja 4–5 pistet, kuid kiirabitöötajad on näinud, et allergiline ohtlik reaktsioon kujuneb välja aastate jooksul. "Näiteks üks mesinik oli mesilastega koos toimetanud aastakümneid. Kahel viimasel aastal tekkis kolm järjest raskemat reaktsiooni, millest viimane osutus surmavaks," meenutab Liiger.

Asja positiivne külg on, et kuna allergia kujunemine võtab aega, ei ole kiirabiarst oma mitmekümne aasta pikkuse karjääri jooksul lastel väga raskeid reaktsioone näinud. "Enamasti jääb herilase- või mesilasepiste ohvri vanus 30–40 eluaasta vahele. Väikestel lastel on piste piirkonnas enamasti väike turse," lausub Liiger.

Allergikud, ettevaatust!

Ettevaatlikud peaksid aga olema kindlasti need inimesed, kellel on allergiaks eelsoodumus. "Samas, kui inimesel tekib lööve maasikate või pähklite söömisest, ei tähenda see kohe, et tekib raske reaktsioon herilasepistele. See on lihtsalt ohumärk, et organismi sensibiliseerumine võib toimuda kiiremini – pärast 2–3 sutsakat," selgitab Liiger.

Ettevaatlikuks peaks tema sõnul muutuma, kui pistete järgselt muutuvad allergilised reaktsioonid kiiremaks ja raskemaks – tekib õhupuudus, vilisev hingamine, poole näo või keele kiire turse, kuigi piste ei ole näos, ja teadvusekaotus.

Kuid – kas ühte-kahte üliraske allergilise reaktsiooni põhjusel ette tulevat surma aastas annaks kuidagi ära hoida? "Raske öelda. Mõneti ehk siiski, kui inimesed teadvustaksid oma häda. Ning kui allergoloogile ei oleks järjekorrad kuus kuud ning rohkem pikad," lausub Liiger.

Soovitused nõelamise ennetamiseks

Hävita elamute läheduses mesilaste või herilaste pesad ja likvideeri nende elupaigaks sobilikud kohad (õõnsad puutüved, kännud jms).

Ära kanna õues värvilisi ja suuremustrilisi riideid.

Ära käi õues paljajalu.

Ära kasuta tugevalõhnalisi parfüüme ja kosmeetikat.

Kui satud putuka lähedusse, ära hakka kätega vehkima, vaid püüa putukate eest kiiresti varjuda ning katta pea ja nägu nii hästi kui võimalik.

Kata õues toit ja jook kaanega ning kontrolli seda enne suhu panemist.

Akendel kasuta putukavõrke, autos sõida suletud akendega.

Allikas: ajakiri Eesti Arst (2007; 86 (4))

Herilased ja vaablased ohtlikumad

"Allergilise reaktsiooni tekkeks piisab ühest pistest, herilase pistele esineb reaktsioone rohkem," lausub kiirabiarst Mare Liiger.

Kuid kui nõelama satub 30–50 herilast või mesilast ühel ajal, saab inimene mürgistuse ning sellel, samuti potentsiaalselt eluohtlikul seisundil pole allergiaga midagi pistmist.

"Viimasel ajal annab raskeid mürgistuse seisundeid ka vaablase piste. See tekib ka inimestel, kes enne vaablase käest nõelata pole saanud," nendib Liiger.

Mida teha, kui mesilane/herilane on nõelanud?

Säilita rahu. Kui varem ei ole reaktsiooni tekkinud, siis vaevalt juhtub midagi koledat ka seekord.

Aseta pistekohale midagi külma, võta sisse allergiavastane tablett. (Raskeid reaktsioone on ikkagi üsna harva, üldiselt piirduvad kannatused turses kehaosa ja valuga.)

Kui oled herilasele või mesilasele allergiline ja kotis on hädaabiravim, manusta seda kohe. Anna kõrvalseisjatele kas või telegrammistiilis teade: "Herilane, olen allergiline."

Kui kaaslast nõelab mesilane/herilane, uuri, kas tal on olnud ülitundlikkust. Kui ta vastab jaatavalt, uuri, kas tal on kaasas allergoloogi välja kirjutatud spetsiaalne esmaabirohi Epipen. Raskete reaktsioonide puhul on tegemist elupäästva preparaadiga.

Kiirabi kutsumine on hädavajalik, kui kaaslasel on eelnevate pistete järel kiiresti tekkinud kehale nõgeslööve, näo turse, lühiaegsed probleemid hingamisega või teadvusekaotus. Numbril 112 helistades ütle, mitme minuti/sekundi jooksul tekkisid rasked tervisehäired. See võimaldab päästekorraldajal situatsiooni ohtlikkust tuvastada.

Teadvusekaotuse korral peab haige lamama, mitte mingil juhul ei tohi teda hoida püsti või istuvas asendis.

Allikas: kiirabiarst Mare Liiger

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis