Statistika kinnitab, et pensionisüsteemi suutlikkuse üle tulevikus on põhjust muret tunda, kuna viimased kaks aastat järjest on pensionäride arv kasvanud üle 2 protsendi aastas. 2011. aastal ületas pensionäride arv Eestis 400 000 piiri.
Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 404 525 pensionäri, moodustades 30,2 protsenti rahvastikust, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp Statistikablogis. Randlepp toob näiteks, et 2002. aastal oli pensionäre 27,2 protsenti, 1970. aastal aga 19,1 protsenti rahvastikust.
Pensionäride arvu ja koosseisu muutumist on mõjutanud rahvastiku vananemine, 1993. aastal alanud pensioniea tõstmine, pensionisüsteemi ümberkorraldus 2000. aastal ja majanduskriis.
Mullu oli keskmine pension Eestis 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.
Keskmine vanaduspension tõusis vähesel määral - 304,5 eurost 305,1 euroni. Arvestama peab, et majanduskriisi tingimustes ei tõstetud kaks aastat järjest pensioniindeksit. 2011. aasta keskmine töövõimetuspension oli 177,1 eurot kuus. Keskmise pensioni langus oli tingitud ka töövõimetuspensionäride osatähtsuse kasvust - töövõimetuspension on vanaduspensionist tunduvalt madalam.
Ka puudega inimeste osatähtsus rahvastikus jõudis 2011. aasta jooksul rekordilisele tasemele - 10 protsendini (aasta varem oli 9,6%).
Vähenenud on ravikindlustusega inimeste osakaal. 2011. aasta lõpu seisuga omas ravikindlustust 93 protsenti rahvastikust, mis on selle sajandi madalaim näitaja. Aasta varem oli ravikindlustus 93,7 protsendil, viimasel majanduskriisieelsel aastal ehk 2007. aastal aga 96 protsendil rahvastikust.
