"Praegu loeme lehest, et seda mäge võib võrrelda Tšernobõliga. Usun, et selliseid võrdlusi kergekäeliselt ei pilluta, mul ema suri vähki, tahaks ikka täpselt teada, mis seal haiseb ja kui kahjulik see on," räägib Kohtla-Järvel elav Stanislav. Ei tema ega enamik linlasi tea veel, et nende elukoha kõrval asuval tehismäel põleb või on süttimas tohutu kogus põlevkivijäätmeid ja põlenguga ei osata midagi teha.
Täpselt Viru Keemia Grupi tehase kõrval, 60 meetri kõrgusel umbes 25kraadisel mäenõlval lõõmavas tulekoldes on mäe katmistööd peatatud. "Praegu ei tea Eestis ilmselt keegi, kuidas seda kustutada. Peatasime tööd, piirasime ala ja otsime lahendust," ütleb mäe katmistöid juhtiv ehitusfirma Merko insener Tarvo Terase.
Tules ja süttimisohus olevate põlevkivijäätmete mahu üle spekuleerimist ei pea ta võimalikuks. Erinevate ekspertide kõige süngemate hinnangute põhjal võib see kogus olla üks protsent 90 miljoni kantmeetrise mäe mahust.
Teisipäeval eraldus suitsu ja jubeda haisuga gaasi umbes seitsmest mäeküljel olevast praost. "Suve alguses oli siin korralik gaasileek, kuid see kustus, ilmselt sai mäesisene kamber tühjaks," ütleb Terase. Põlemise epitsentris on näha, et selle all võib olla tühimik, sest umbes 40kantmeetrine kamakas on lahti murdunud ja alla varisenud.
Hais ajab südame pahaks
Mäest paari kilomeetri kaugusel asuvas linnas lastega jalutavad Natalja (38) ja Lena (35) tõdevad, et on aeg-ajalt leviva haisuga harjunud ning pole selle võimaliku kahjuliku toime üle eriti mõelnudki. Natalja sõnul ei oska haisuga harjunud inimesed haisuvaba elu oodatagi. "30 aastat on nii olnud, loomulikult harjub ära," ütleb ta.
Korrusmajade vahel pingil istuv meedikuharidusega Niina (86): "Praegu haiseb periooditi, aga vahepeal oli ikka täiesti õudne, ei saanud aknaidki lahti teha. Kui tuul on tehase ja mäe poolt, siis on päris kole." Kolmandal korrusel elav Niina kurdab, et tal on haisust korduvalt süda pahaks läinud.
Samas naabruses Žigulit remontiv keskealine Stanislav on aga päris tige. "Praegu loeme lehest, et seda mäge võib võrrelda Tšernobõliga. Usun, et selliseid võrdlusi kergekäeliselt ei pilluta, mul ema suri vähki, tahaks ikka täpselt teada, mis seal haiseb ja kui kahjulik see on," räägib Stanislav, märkides samas, et ega tal Kohtla-Järvelt kuskile minna pole. "Tuleb selle mäega edasi elada."
Tartu ülikooli geoloogiaprofessori Kalle Kirsimäe hinnangul pole praegu eralduva väävelvesiniku hulk Kohtla-Järve elanikele otseselt ohtlik. "Põlemine on kestnud juba pikka aega ja seda on seal kogu aeg eraldunud, sellega on arvestatud ja eralduva gaasi hulka kontrollitud," ütles Kirsimäe Delfile. Lihtsalt praegu tehtavate mäetööde käigus pääses tulekolletesse rohkem hapnikku ja põlemine hoogustus. Ühest kohast teise liigutatakse tööde käigus 3,5 miljonit kantmeetrit jäätmeid.
Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul kinnitavad seireandmed, et mäepõleng ja hõõgumine ei ole kaasa toonud ohtu inimeste tervisele. "Kui selles osas peaks toimuma muutus ja olukord tervisele mõju avaldama hakkab, antakse sellest ka täiendavalt teada," lubab Jaaksoo. Ta tunnistab, et praegu ei teata veel, mida põleva mäenõlvaga ette võtta, kui suur oleks kustutustööde maht ja palju lisatööd võivad maksta.
Erinevalt keskkonnaministeeriumist nimetab koos Merkoga mäe katmistöid tegeva firma Rand & Tuulberg ehitusdivisjoni juht Lauri Matteus põlengut ettenägematuks. "Kohtla-Järve poolkoksi prügila sulgemisel on avaldunud ettenägematud füüsilised tingimused," räägib Matteus Õhtulehele, täpsustades, et peab selle all silmas mäe sisemuses lõõmavaid tulekolded, kus temperatuur ulatub 1000 kraadini. Ta lisab, et praegu tegeleb projektimeeskond olukorra menetlemisega, et selgitada tulekollete suurus ja paiknemine. "Alles uuringujärgselt on võimalik analüüsida rakendatavaid meetmeid ja nende hinda."
Põlengust rääkimine on vajalik
Mäe katmistööde projekti kogumaksumus on üle 32 miljoni euro ja see tuleb täielikult Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Viimastel päevadel on meedias põlengust palju räägitud. On väidetud, et ministeerium salatseb ja varjab põlengut ning spekuleeritud on küsimuse ümber, miks väidetavalt ammu teadaolev asi just nüüd avalikult välja käidi. "Ei kommenteeri," vastas keskkonnaministeeriumi avalike suhete juht Pavel Ivanov küsimusele, kas ehitusfirmad soovivad inimesi hirmutades riigilt raha juurde saada. Ka Ranna & Tuulbergi esindaja Lauri Matteus jätab sellele küsimusele vastamata. Mäe katmistööde juht Tarvo Terase ei taha taolisest väitest midagi arvata ja märgib vaid, et põlengule tähelepanu juhtimine ja sellest rääkimine on igal juhul vajalik. "Keegi pole põlemise üle õnnelik, tööd seisavad ja keegi ei tea, kui kaua selline olukord kestab."
