Eesti piirivalve teadis lüüside avamisest, ent nende kohus pole sellest avalikkust teavitada
Eesti piirivalvurid teadsid Narva hüdroelektrijaama lüüside plaanitavast avamisest ja sellega kaasnevast veetaseme tõusust, ent kaldaäärsed elanikud jäid sellest teavitamata, sest see pole piirivalvurite kohustus. Narva linn võtab nüüd hoiatussüsteemi väljatöötamise ise tõsiselt ette.
Kahe riigi piirivalve vahetab pidevalt infot. Teave Narva hüdroelektrijaama lüüside avamisest ja kaasnevast veetaseme tõusust jõudis Eesti poole 25. juulil. Piirivalve teavitas sellest vanas jõesängis patrullivaid mehi. Saatuslikul päeval, mis nõudis 11aastase tüdrukukese elu, avanesid korraga nii lüüsid kui tamm.
Ida prefektuuri pressiesindaja Jelena Filippova kinnitusel on Vene poolelt laekuv teave siseinfoks. "Kuivale jäänud jõesängis patrullivad piirivalvurid on alati kursis hüdroelektrijaamas toimuvate hooldustöödega ja lüüside avamisega. Piirivalve kohus ei ole elanikke teavitada," märgib Filippova.
Narva ametivõimude esindajatega rääkides kinnitavad nad üksmeelselt, et kusagil jättis keegi saabunud meili lihtsalt tähelepanuta. Teisisõnu – oluline teave uppus infotulva.
Filippova kinnitab, et teave Narva hüdroelektrijaama lüüside avamise kohta jõudis nendeni 25. juulil, mitte nädal varem nagu seni räägitakse.
"Eri ametkondade vaheline koostöö Narvas ei toimi. Ükskord peavad vastutavad ametnikud istuma laua taha ja asjad selgeks rääkima. Kuna jõgi on piiriveekogu, tuleb välja töötada tõhus hoiatussüsteem, hoidmaks tulevikus ära traagilisi õnnetusi. Sireene hoiatava veetõusu kohta andis 28. juulil Vene pool, mitte Eesti," räägib ametnik.
28. juulil teavitas Vene Föderatsiooni piirivalve Eesti piirivalvet veehoidla tammi avamisest. Ida prefektuuri piiriturvalisuse talituse juhi Üllar Kustala sõnul asub kõnesolev tamm 1,5 km kaugusel hüdroelektrijaamast lõunas.
"Selle avamisest teavitamine on tavapärane protseduur ja seda tehakse selleks, et kuivjõesängis patrullivad mõlema maa piirivalvureid ei tabaks ootamatu veetaseme tõus. Tavainimest sellest informeerima ei pea, kuna tegu on piiritsooniga ja inimesed seal nagunii liikuda ei tohi.
Küll teavitab meie piirivalve Narva linnavalitsust kui veehoidlast lastakse läbi nn ujuvaid saari, sest need võivad kujutada inimestele otsest ohtu. Hüdroelektrijaama lüüside avamisest Eesti poolt ei teavitatud ja sellest pole ka kunagi varem teada antud.
"Nii olulistes küsimustes, nagu seda on veetaseme tõus läbi kahe tammi, peaksid kaks piirilinna tegema senisest tihedamat koostööd ja leidma mõistliku infovahetuse mudeli," toonitab Kustala.
Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig ütlebki, et juba järgmisel esmaspäeval on neil kavas suurem kokkusaamine, kuhu kutsutakse päästeteenistuse ja piirivalve esindajad.
"Linn tahab nüüd konkreetselt teada, kuidas tagatakse tulevikus info liikumine ja kes vastutab konkreetselt inimeste hoiatamise eest. Peame olema kindlad, et selliseid õnnetusi enam ei juhtu," sõnab Ljudvig
Esmalt on kavas supelranna piirkonda üles seada kolmes keeles hoiatavate kirjadega tahvlid. Disainerile on antud ülesanne mõelda piktogrammidele, et need oleksid lastele mõistetavad. "Tekst on juba tellitud, praegu käib kujundamine, hoiatus peaks olema kõigile arusaadavalt üleval nädala lõpuks. Palume ka politsei-ja piirivalveametil olla senisest rangemad nendega, kes eiravad ujumise keelde, ja karistada selle rikkujaid täie rangusega. Leebed meetmed enam ei toimi," ohkab abilinnapea.
Lisaks on kavas vetelpääste maja juurde paigaldada postide külge ka kõlarid. Siis on sealtki kuulda lüüside avamise eel antavad hoiatussireenid. "Muidugi peavad vanemad lastele kodus selgeks tegema, miks seda tehakse ja hoiatusi kuuldes peab kohe veest välja tulema," rõhutab Ljudvig.
