Rumeenia päritolu mustlased kerjavad tänavatel turistidelt raha, kuna nad oma käitumisega kedagi ei häiri, pole politseil põhjust neid tülitada.
Lõunamaise välimusega kolmeliikmeline pere istub Viru tänava pingil. Kui mõned punased krossid kohvitopsi pillata, saab segases keeles teada, et Daniel, Maria ja Maria (nende tütar) on pärit Rumeeniast. Almusesaajad on oodatust väiksema abi eest pisut pettunud ning hakkavad kärarikkal kombel selgeks tegema, et neil on hoopis rohkem raha tarvis.
"Pole mähkmeid, toitu, riideid!" loobib pereema saksa- ja rumeeniakeelseid sõnu läbisegi, mis annab mõista, et Eesti pole nende elurännakutes teps mitte esimene sihtkoht. Kahjuks ei saa nad vene ega inglise keelest suurt aru ning seetõttu jääbki teadmata, kust ja miks nad siia tulid.
Viru tänaval istub maas samuti kidakeelne naine, kes näitab möödujatele oma rinnal olevat võigast armi. Ta selgitab, et on Rumeeniast ning arm on rinnavähi tulemus. Küsimusele, kaua ta siin olnud on, annab naisterahvas mõista, et vähemalt viis kuud.
Linna avaliku korra eeskiri keelab teisi häirival moel kerjamise. Sellepärast on varem linnapildis hoopis värvikamalt almust palunud mustlased otsi koomale tõmmanud. Kuid kaugetele külalistele võib suuremat muret tekitada hoopis aeg.
90 päeva – just nii kaua võivad elamisloata inimesed poole aasta jooksul Euroopa Liidu riikides viibida. Kerjuste väidetav kodumaa Rumeenia on küll Euroopa Liidus, kuid Schengeni viisaruumi Hollandi ja Soome veto tõttu vastu võetud pole. Kui aeg ületab kolme kuud, tuleb taotleda elamisluba.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütleb, et isikute riigis viibimise aega on sellegipoolest raske kontrollida, sest Euroopa Liidus sisuliselt piire pole ning piirivalved dokumente üldjuhul ei kontrolli.
"Inimese liikumist riigist riiki Euroopa Liidu ja Schengeni territooriumil ei fikseerita, seega saab inimese viibimise kestust riigis tõestada vaid tema enda või tunnistajate ütluste kaudu," ütleb Sang, et kui isik seadust ei riku, siis pole politseil mõtet sekkuda.
"Nii peaksid kõik, keda kerjajad häirivad, sellest politseile teada andma ning olema valmis ka menetlusprotsessis tunnistama. Sel juhul saab politsei neid isikuid karistada, kas siis avaliku korra rikkumise, keelatud müügitegevuse või ka liikluse häirimise eest. Kui neid rikkumisi koguneb ühele isikule rohkem kui paar-kolm, võib politseid teha siseministeeriumile väljasaatmistaotluse," selgitab Sang, et positiivse lahenduse saanud taotluse korral on konkreetsel isikul teatud aja jooksul keelatud riiki siseneda.
Põhimõtteliselt on ju võimalik kas või neil samadel kerjustel igal õhtul laevaga Helsingisse sõita ja järgmisel hommikul taas Tallinnas platsis olla, nendib Sang, et seaduse täitmisest on tegelikult lihtne kõrvale hiilida.
Soome andis bensiiniraha ja saatis koju
2010. aasta lõpus kutsus Soome valitsus üles Rumeeniast Helsingi sadamasse kerjama ilmunud 40 mustlast. Neile anti Helsingi linnavalitsuselt auto kohta 300 eurot bensiiniraha ning 25 eurot igale ühele ostmaks laevapileti Tallinna. Tollal läksid 11 autotäit mustlasi otse koju, viiele osteti lennukipiletid Bukaresti. Helsingi linnavalitsusele läks mustlaste väljasaatmine maksma umbes 6500 eurot.
