VIIMANE KOOREM: Anatoli Gekkin tõi Aidu karjäärist nii esimese kui viimase põlevkivikoorma. (Mati Kämära)

"Meeleolud on erinevad. Kes rõõmustab, et saab lõpuks pensile, kes tahab aastakeseks aja maha võtta, kes on hirmul, et ei leia enam tööd, millega suudaks pere ära toita," räägib äsjasuletud Aidu karjääri töötaja.

28. juulil sõitis Aidu karjäärist välja viimane tonn põlevkivi. Kalluri roolis oli seesama Anatoli Gekkin, kes 38 aastat tagasi tõi karjäärist välja ka esimese tonni pruuni kulda. Kaevanduse ekstöötajaid ootas ees laupäev meenutuste, kontserdi ja mälestuskingitustega, kuid nii mõnegi mehe ja naise peomeeleolu tumestas mure selle ees, kas uut tööd suudetakse leida.

Firmapension aitab välja

Teisipäeval oli Ida-Virumaal Maidla vallas asuva Aidu karjääri tõkkepuu taga näha veel suuri kaevandusautosid liikumas, kuid tegu oli siiski demonteerimis- ja korrastustöödega. Aidu karjääris töötas juuli lõpul 200 inimest, kuid 150 inimesel tuli töölt lahkuda juba varem.

Eesti Energia Kaevanduste personalijuhi Merike Sirendi sõnul on ettevõtte teistesse üksustesse 1. augusti seisuga üle viidud 65 inimest, suurem osa neist Narva karjääri.

"Osad inimesed veel kaaluvad neile tehtud pakkumisi ja me usume, et neid lisandub veelgi. Peamine põhjus, miks otsustatakse Narva karjääris või mõnes teises meie ettevõtte üksuses mitte jätkata, on senisest pikem vahemaa kodu ja töökoha vahel. Valdav osa Aidu karjääri töötajaid elab Kiviõli kandis, kuid sarnast tööd on võimalik pakkuda Narva karjääris," räägib Sirendi. "Koondamisteate võib saada kuni 250 inimest, kuid loodame, et seda numbrit õnnestub vähendada. 250 töötajast omakorda 65 töötajat jäävad vanaduspensionile. Anname endast parima, et pakkuda kontsernisiseselt muud töövõimalust nii paljudele endistele Aidu karjääri töötajatele kui võimalik ning oleme mõelnud ka neile."

Suurem tõenäosus Eesti Energia kaevanduste süsteemis tööd saada on insenertehnilisel personalil, ekskavaatorijuhtidel, kallurijuhtidel ja lõhkajatel.

Kaevurite ja energeetikute ametiühingujuht Vladislav Ponjatovski ütleb Õhtulehele, et õnneks hakkavad need, kel on väljateenitud vanaduspuhkuseni vähem kui viis aastat, 250 euro suurust firmapensioni saama.

"Üle poole Aidus töö kaotanud inimestest on juba kas tööle saanud või pensionile jäänud. Tööta on praegu sadakond inimest, aga eks nad kõik otsivad ka pingsalt tööd."

Aidu karjääri ametiühingu peausaldusisiku Tatjana Smõslova sõnul on täiendav tööandjatoetus küll väga teretulnud, kuid selle rahaga on raske ära elada.

"Eriti raske saab olema üksikutel inimestel, 250 eurot kulub paljudel juba korteri ja kommunaalkulude peale," sõnab ta. Smõslova kinnitusel on raskeimas olukorras Kiviõli linn, kust on pärit enamik karjääri töötajatest.

Suurima hoobi saab Kiviõli

Mullu mais kirjutas Õhtuleht, et Kiviõli keemiatööstuse kohal ripub kirves, mis võib tööta jätta 650 inimest. Eile ütles linna meer Dmitri Dmitrijev, et probleeme veel tehasega on, kuid selle ettevõtte töötajaid koondamine enam ei ohusta.

"Suur osa Aidu karjääri töötajatest on tõesti meie linna elanikud ja eks nende tööta jäämine mõjutab kindlasti ka tulumaksubaasi ning oht on, et sobivat tööd mitte leidnud noored lähevad lihtsalt ära. Sel aastal koondamised meie eelarvet veel ei puuduta, kuid tuleval aastal küll." Linnapea tõdeb, et tööd piirkonnas võib leida ja Kiviõlist käiakse tööl ka Kohtla-Järvel ja Rakveres, kuid noore pere ärakolimisel võib saada otsustavaks see, et karjääris saadud üsna suurt palka paljudel enam lootust saada ei ole.

"Eesti Energia pakub osadele tööd ka oma teistes üksustes, kuid need jäävad Kiviõlist suhteliselt kaugele," räägib ta.

Piirkonnas on suurettevõtted nagu Viru Keemia Grupp ja Kiviõli keemiatööstus, kust karjääri spetsialistil on ehk lootust tööd leida. Maidla valla talunik Elmo Kasela on karjääri töötajate tuleviku suhtes optimistlik. "Tööd siinkandis on. Pigem võib tekkida küsimus, kas pakutava rahaga tahetakse seda teha."

Töötukassa Jõhvi büroo juhataja Reet Arju märgib, et kuna Aidu karjääri töötajad on harjunud pingsalt tööd tegema ja neil on ka reeglina mitmeid hinnatud oskusi, on neil töö leidmiseks head väljavaated. "Üks karjääri töötaja on juba meie kaudu töö leidnud." Töötukassa Kiviõli büroost tõdetakse, et selle nädala alguses on nende juures maad kuulamas käinud ligemale kümme Aidu endist töötajat, kellest üks võeti juba ka arvele. Neljapäeval toimub otse karjääri juures ka infopäev.

Maidla vallavanem Hardi Murula ütleb, et nende vallast käis karjääris tööl alla kümne inimese, kuid ka nende tööta jäämine oleks väikesele vallale suur löök.

"Aga loodan, et vähemalt sama palju töökohti pakub asemele karjääri kohale rajatav veespordikeskus, millel esimese võistluse tahame maha pidada juba 2015. aastal," räägib vallajuht.

Eesti Energia Kaevandused lõi Aidust koondavate töötajate toetuseks ühe miljoni suuruse toetusfondi. Selle vahendeid kasutatakse nii ümberõppeks kui ka ettevõtte pensionideks.

Karjääri tuleb veespordikeskus

38 aastaga on Aidu karjäärist saadud 92 000 000 tonni põlevkivi. Tootmistegevuse lõpetanud karjääris käib vilgas kaevamine edasi – alanud on maailmanõuetele vastava sõudekanali rajamine. Tööde raames ala korrastatakse ning rajatakse sinna 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis, mis täitub loodusliku veega. Esimesed suurvõistlused on kanalisse planeeritud 2015. aastaks.

Sulgemistööde ja sõudekanali süvise ehitusel on ametis 34 inimest. Tööd kestavad umbes ühe aasta.

Nii Aidu karjäär kui ka Viru kaevandus lõpetavad töö varude ammendumise tõttu. Viru kaevanduses jõutakse selleni 2013. aastal. Viru kaevanduses töötab 523 inimest.

Plaanis oli ka uue Aidu põlevkivivälja avamine, kuid põlevkivi kaevandamise kulud seal olnuksid nii suured, et seal toodetud kivi ei oleks konkurentsivõimeline.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Sander Silm
Telefon 614 4162
sander.silm@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis