«Konstruktiivne enesekriitika on loomulikult tervitatav, kuid ma ei leia, et eesti rahvas peaks paari välisajakirjaniku ning mõne kohaliku netikommentaatori ütlustest tiivustatuna kodumaist loomingut disaineriga eesotsas kohe hukkamisele saatma,» on moekunstnik Britt Samoson karmisõnaline. «Eks moodsa ajakirjandusega ju käibki kaasas sageli äärmusteni kalduv dramaatilisus ja me saame alati ise otsustada, kuidas sellele reageerida.»
Skafandridraama võinuks jääda Briti arvates olemata, kui sportlased oleksid võtnud kilejaki seljast ja näidanud selle all peituvaid värve ja mustreid. «Retrohõngulise kirjastiili ning etnomustrite kasutamine on ju tore. Pluuside kirkad ja kontrastsed toonid töötavad ka alati hästi. Vaid kilejakk, mis on lähedalt vaadeldes toredalt mustriline, mõjub kaugelt tõepoolest pisut skafandrilikult. Selle hallikas toon ning kerge läige on vist ka pigem talvise tundega,» ütles Britt.
Eestiga samu värve kasutas ka Holland, mis Britile teadaolevalt on paljude arvates kõige ilusamate olümpiarõivastega esindatud koondis sel olümpial. Eraldi tõi ta välja ka Brasiilia ja Ühendriikide rõivad. «Olen sageli vaadanud, et rongkäigus töötavad väga hästi kontrastid ning erksad toonid ja koolivormilik soliidsus ja klassika.»
Õnnestunud rõiva tunneb aga tema arvates ära millegi muu järgi. «Seda soovivad omada ka n-ö tavainimesed, kes tunnevad end selles rõivas uhkelt ning hästi,» ütles ta lihtsa nipi. «Disainimisel võiks arvestada muidugi lipuvärvide ning muude semiootiliste tunnustega. Rõivas võiks ka spordile viidata, olles samas soliidne ja inimest kaunistav.»
