Portaali WikiLeaks asutaja Julian Assange sisenes 19. juunil Londonis Ecuadori saatkonda ja palus poliitilist varjupaika. Ecuadori võimud on palvele lubanud vastata pärast Londoni olümpiamängude lõppu 12. augustil.
Afganistani ja Iraagi sõja saladokumentide avaldamisega maailmakuulsaks saanud portaali WikiLeaks peatoimetaja Julian Paul Assange (41) võitleb oma elu ja vabaduse eest.
Ta püüab iga hinna eest vältida oma väljaandmist Rootsile, kes teda süüdistab kahe naise vägistamises ja seksuaalses ahistamises 2010. aasta suvel. Assange eitab süüdistusi ja kinnitab, et teda jälitatakse poliitilistel motiividel.
Assange vahistati Londonis 2010. aasta 7. detsembril Rootsis väljastatud Euroopa vahistamisorderi alusel. Ta pääses mõni päev hiljem kautsjoni vastu vanglast ja viibis koduarestis.
Kaks madalamat kohtuinstantsi otsustasid, et Assange tuleb Rootsile välja anda ja tänavu 30. mail lükkas ülemkohus tagasi ka apellatsiooni, milles Assange vaidlustas Rootsis väljastatud Euroopa vahistamisorderi. Seejärel esitas Assange 12. juunil Briti ülemkohtule taotluse tema kohtuasja uuesti avamiseks. Ülemkohus lükkas selle taotluse 14. juunil tagasi.
Meeleheitlik samm
Niisuguses olukorras võttis Julian Assange ette meeleheitliku sammu. Ta sisenes 19. juunil Londonis Ecuadori saatkonda ja palus poliitilist varjupaika. Assange kardab, et väevõimuga Rootsi saatmisel annavad võimud ta üle Ameerika Ühendriikidele, kus teda ootab saladokumentide avaldamise eest süüdistus spionaažis ja süüdimõistmisel pikaajaline vanglakaristus või koguni surmanuhtlus.
Seda, et Julian Asssange’i kartus ei ole alusetu, kinnitab USA sõjaväelase Bradley Manningi juhtum. Manning töötas luureanalüütikuna Iraagis ja ta vahistati mullu mais Bagdadi lähedal USA sõjaväebaasis. Oma töö tõttu oli Manningil juurdepääs USA armee salajasele andmevõrgustikule. Süüdistuse järgi kopeeris ta sealt sadu tuhandeid Iraagi ja Afganistani sõda puudutavaid saladokumente, mis avalikustati hiljem portaalis WikiLeaks. Võimude sõnul seadis ta sellega ohtu nii USA kui ka liitlaste julgeoleku. Kokku on süüdistuses loetletud 22 kuriteoepisoodi ja süüdimõistmisel ähvardab Manningit eluaegne vanglakaristus. WikiLeaksi toetajate kinnitusel ei teinud Manning muud, kui paljastas USA armee seaduserikkumisi ja kuritarvitusi, ning on seepärast poliitvang.
Ecuadori valitsus lubas Assange’ile, et vaatab tema asüülitaotluse läbi. Paraku on see viibinud ja täna algas Assange’il juba seitsmes nädal Ecuadori Londoni saatkonnas. Seal tähistas ta 3. juulil ka oma 41. sünnipäeva.
Olukord on delikaatne. Kui Ecuador annabki Assange’ile poliitilise varjupaiga, siis kuidas saab ta Londoni saatkonnast minema? Briti politsei on teatanud, et Assange on rikkunud kodu-aresti tingimusi ja lubas ta saatkonnast väljumisel vahistada.
Ema: poeg ajab õiget asja
Julian Assange’i ema Christine Assange kohtus esmaspäeval Ecuadori pealinnas Quitos Ecuadori välisministri Ricardo Patinoga. Ta ütles, et poja tervis teeb talle tõsist muret, sest sunnitud pikaajaline viibimine Ecuadori saatkonnas tekitab tugevat stressi.
Christine Assange’i sõnul on tema poeg juhindunud saladokumentide avalikustamisel headest kavatsustest ja ajanud õiget asja. Selle eest on talle tänulikud tuhanded inimesed kogu maailmas.
"Asi ei ole WikiLeaksis, vaid õigluses ja sõnavabaduse saatuses," rõhutas Christine Assange. Ta ütles, et poeg kardab õigustatult võimalikku üleandmist USA võimudele, sest selles riigis ootab teda surmanuhtlus või pikad vangla-aastad.
Ecuadori välisminister Ricardo Patino lubas teha Julian Assange’i turvalisuse tagamiseks kõik võimaliku. Ta kinnitas, et vastus asüülitaotlusele antakse pärast suveolümpiamängude lõppu, sest Ecuador ei soovi segada suurt spordipidu ega halvendada suhteid Suurbritanniaga.
Ecuadori välisminister kinnitas, et kompromisslahendusena pakutakse Rootsile võimalust korraldada Julian Assange’i ülekuulamine Ecuadori Londoni saatkonnas.
WikiLeaksi juht Julian Paul Assange on sündinud 3. juulil 1971. aastal Kirde-Austraalias Townsville’is. Teismelisena rändas Julian ringi koos emaga, kes oli sunnitud põgenema vägivaldse elukaaslase eest.
Kuueteistaastaselt vaimustus Julian Assange arvutitest. Temast sai häkker, kelle salanimi oli Mendax.
Julian Assange on õppinud füüsikat ja matemaatikat Melbourne’i ülikoolis ning elanud ja töötanud Hiinas, Iraanis, Austraalias, USAs ja Suurbritannias. Teda on mitu korda vahistatud, kuid seni on kõik süüdistused liiva jooksnud.
Assange väidab, et ebaõiglase võimuaparaadi vastu saab võidelda selle sisekommunikatsiooni häirides ja parim vahend selleks on infolekked.
