Oleks laupäeval Londoni äärelinnas Gerd Kanteri viimasel kontrollvõistlusel olümpiamedaleid jagatud, saanuks meie mees midagi kaela, kuid mitte kulda. Tulemus 67.36 oli vaid 35 sentimeetrit vähem tema hooaja tippmargist. Treener Vesteinn Hafsteinsson oli seevastu rahul: "Gerdil on meeletu jõud sees!"
Raske on ajaloost järeldusi teha. Pekingi mängude eelne viimane võistlust suurt optimismi ei sisendanud.
"Rõõmu ei saanud heidete üle tunda, tehnika oli käest," kommenteeris Kanter hooaja kehvemat tulemust 66.25. Nädal hiljem lendas ketas pea kaks meetrit kaugemale ja Kanter krooniti olümpiavõitjaks.
Londoni äärelinna staadion. Ent rahvusvaheline kettaheitjate seltskond sinna ei pääse, nad on surutud tagumisele platsile, kus on heitering ja niidetud muru, ei muud. Tuul pööritab, kuid pole kordagi abivalmilt vastu.
Kindel algus ja vihane lõpp
Kui kujutleda kontrollvõistlus olümpiafinaaliks, siis...
Avaheide on korralik, ketas lendab kaunilt ja maandub piisavalt kaugel – 65.92 peaks kõik pinged maha võtma ja tagama veel viis katset. Kuid mitte medalit. Kanter röögatab ja peksab käsi kokku. Midagi on tehtud, kuid palju tegemata.
Teine katse on esimese koopia. 65.55. Kanter püsib tüüne, hõiskamiseks pole põhjust.
Kolm järgmist katset on pehmelt öeldes kesised. Ketas loperdab lastud varese kombel ning mütsatab parimal juhul 60 meetri joonele. Viga pole kettas, vaid mehes, kes ei saa tehnikat kuidagi klappima.
Kuues katse. Kanter läheneb asjale vihaga ning saadab meeleheitliku jõuga vahendi teele. Õppefilmi tema tehnikast kindlasti teha ei saaks, kuid ometi vihiseb ketas kaugele. Kanter röögatab sama jõuliselt kui heidab. Põhjusega. 67.36. Ilmselt medal, kuid mitte säravaim.
Õnneks on olümpiafinaalini üheksa päeva.
"Ketas võib lennata 68 meetri lõppu."
Kanter on juttu ajades emotsioonitu, kuid ta suunurgad kaarduvad siiski ülespoole.
"Tahtnuks heita 68 meetri taha, aga hooaja tulemusi vaadates oli enam-vähem," võttis Kanter pärastlõuna kokku. "Tavaliselt olengi katsevõistlustel krobeline, heidan 66 meetri kanti. Ka nüüd oli rütmiga probleeme. Heite ajastus on kriitiline, mistõttu kõiguvad tulemused viie meetri võrra. Viimasel katsel midagi leidsin, sestap liigitan päeva positiivsete kilda, kuigi hea tulemus jäi tegemata. Aga üldine joonis on rahuldav."
Hafsteinsson säras aga optimismist, nagu alati: "Gerd oli natuke ebakindel, aga nii tugev, et heidab igal juhul kaugele. Kui vaadata kesiseid tingimusi, oli see tänavu tema parim võistlus. Ent tänasega on jalad kindlalt maas ja poleks üllatus, kui ketas lendaks tal 68 meetri lõppu."
Ajaloos tuleb mõndagi siiski ümber kirjutada. "Ma pole tiitlivõistlusel kunagi hooaja parimat heitnud, aga kui Londonis poodiumile tahan, pean seda tegema."
Israel leidis end
Kui Gerd Kanter ligines testivõistlusel hooaja parimale, siis Märt Israel paugutas kolm hooaja tippmarki: 63.61, 64.23 ja viimasel katsel 65.02.
"Olen võistlusega rahul," tõdes Israel laia naeratuse saatel "Töötasin laagris kolm nädalat roppu moodi tunde ja tehnika kallal. Nüüd olen oma heitemudeli taas leidnud ja minus on rohkem sees!"
Israel tunnistas, et senine hooaeg tekitas pingeid: "Ootused olid üleval, aga tulemust ei tule. Ja hakkad mõtlema... Vaimselt on olnud raske, ent eks see aeg karastas."
Olümpial tahab Israel astuda sammu korraga: "Esmalt läbi kvalifikatsiooni, siis kaheksa sekka ja... Mina ei saa kohe lammutama minna."
