Etendus "Vabanenud vanaisad" ja sellele järgnev The Suni kontsert Vormsil Hullo külas on välja kuulutatud kell üheksa. Tegelikult voorib rahvast platsi poole juba paar tundi varem. Tulevad kohalikud elanikud, tulevad puhkajad turismitaludest, tullakse mandrilt praamiga ja isegi seks puhuks käima pandud purjekaga. Mis teeb mandri ja saare vahel kolm reisi.
On nii keskealist kui ka nooremapoolset rahvast. Kes pinkidele istuma enam ei mahu, peab püsti seisma. Nutikamad on võtnud kaasa teki või pleedi, millel lesida. Tütarlapsed Eliis ja Lisel on sõitnud Vormsile Tallinnast. Neiud nendivad, et kindlasti naudivad nad eelseisvat etendust ja kontserti, kuid ennekõike meelitas neid siia Vormsi saar ise. "Lisaks veel võimalus sõita siia purjekaga," lisab Eliis.
Kell on ammu üle üheksa, aga lava on veel tühi. Rahvas ei lase ennast sellest heidutada. Väga selgelt ollakse keskendunud jookide ja söökide manustamisele. Suvejooki läheb ohtralt, sest õhtu on endiselt soe. Kes kallab endale longerot sisse, kes teeb meiki (ikkagi Padar ja Uuspõld on laval), mõned napis riietuses neiud määrivad endale sääskede tõrjumiseks Offi peale, sest viimaste päevadega pruuniks saanud siredaid sääri tuleb ju ka teistele näidata.
Kes tuli etendusele, kes sõpradega suhtlema
"Kus see peldik võiks olla? Huvitav, et ühtki silti pole," arutlevad kaks meest, kelle olek on juba silmanähtavalt lõbus. Aga silte tõesti pole.
Poole kümne paiku saab etendus alguse. Lavale tulevad nii Jan Uuspõld kui ka ansambel The Sun.
Ja publik jaguneb selgelt kaheks. Ühed, kes on varakult platsis ja saanud koha ette pingile, et etendust nautida. Teised on tulnud eelkõige seltskondlikult aega veetma. Nende põhitegevuseks on söömine, joomine ja suhtlemine.
Kella kümne paiku, kui Jani etendus pole veel poole pealegi jõudnud, on mõned mehepojad lasknud juba silma mõnusalt looja. Kuum päike ja külm õlu on teinud oma töö. Teised taaruvad siinsamas põõsa taha ja lasevad vett. WC on kaugel ja pealegi on juba piisavalt hämar.
Need, kes pinkidel istuvad, naeravad aeg-ajalt ning kui lavale ilmub halli pea ja habemega Tanel Padar, siis ka plaksutavad. Eemal seistes Padari ja Uuspõllu dialoogi väga kuulda ei ole, ümberringi käib suur sumin.
Sõnalise etendusega vabas õhus kaasneb oht
Pärast etendust astub lavale The Sun. Padar on endiselt hall ja põdur vanamees, kuigi hääl on nooruslik. Ka selle õhtu ansambli repertuaar koosneb peamiselt Justamendi, Apelsini ja Kukerpillide populaarsetest lugudest nagu "Vangile ei meeldi trellid", "Kaua sa kannatad", "Jambolaya" ja "Veel kord".
Pettuma ei pidanud siiski ka need, kes olid tulnud ennekõike The Suni kuulama. Sest kõlavad ka Padari hitid "Kuu on päike" või "Nii siis jääbki".
Kell üks saab pidu otsa. Rahvas valgub laiali. Kes sirge seljaga, kes taarudes. Päevane kuumus on asendunud jaheda rõskusega. Plats on ühtlaselt kaetud plasttopside ja papptaldrikutega. Kuigi platsil on piisavalt prügikaste, kuhu prügi visata.
Jan Uuspõld lausub pärast esinemist, et tema meelest läks etendus väga hästi. "Arvestades vabaõhutingimusi. Sest sõnalise etendusega vabas õhus kaasneb alati teatud oht. Looduse stiihia ja eks ka inimesed ise on stiihilisemad," jääb Jan tolerantseks. "Vahepeal teises vaatuses ei kuulnud ma isegi enam oma häält. Aga ikkagi läks hästi, sest publiku ja minu vahel käis tohutu energiavahetus."
