"Kui aastas korra üle talumaja lennatakse siis oleks see pigem rõõmus üllatus kui tüütu rutiin," leiab õhuväe staabi ülem kolonelleitnant Jaak Tarien ja lubab, et nõukogude ajaga võrreldes hakkab Eesti kohal lendamist harjutama kümme korda vähem sõjalennukeid.
"Tormasin lapsena iga kord välja vaatama kui lennukimüra kuulsin. Meie kodu kohal pöörasid suured nõukogude pommitajad ümber kui nad Raadi lennuväljal õhkutõusmis- ja maandumisharjutusi tegid. Ja nii sündiski väikeses Heinos soov saada kosmonaudiks," ironiseerib Luunja kandist pärit Heino mitu dekaadi hiljem.
Lennukid harjutasid tihti hommikust õhtuni, samas ei tunne mees, et pidev lennukite ülelend teda muul moel mõjutanud oleks kui õpetanud tänases Eestis valitsevat suhteliselt sügavat vaikust hindama. Ta meenutab heldimusega kooliaega, kuid ei igatse seda tagasi – kooli ühe külje aknaid ei saanud avada, sest siis polnud õpetajat kuulda. Klaasid värisesid nii või naa.
Maainimesed mäletavad sedagi, kuidas lennukimüra peale lehmadel piim kinni jäi ja kanad võisid nahkseid mune munema hakata. Müratunnetus on samas erinev – NATO hävitajad on nüüdseks Tallinna lennuvälja kohalgi harjutanud nii, et "ripuvad" 50 meetri kõrgusel ja stardivad siis täisvõimsusel otse üles. Lennujaama aia taga käiakse seda vaatamaski, räägitakse lähedalasuvas parklas käivitavat selline õhkutõus vaid üksikute autode alarmid, ei enamat.
Harjutama ka Soome, Rootsi hävitajad
Kuigi madallennu ala on kasutusvalmis mai algusest, pole veel teada millal esimese harjutuseni jõutakse. Samas oodatakse Eesti õhuruumi harjutama ka Soome ja Rootsi hävitajaid. Siiski rahustab õhuväe staabi ülem kolonelleitnant Jaak Tarien, et egas lennutegevus saa olema ligilähedaseltki sama mastaapne kui nõukogude okupatsiooni ajal. "Siis oli Eestis 15 sõjaväelise otstarbega lennuvälja, neist kuus väga aktiivses kasutuses," ütleb õhuväelane.
Toona oli tegu enam kui saja lennuvahendi pideva lennutegevusega: "Tänapäeval ja lähitulevikus ei ole plaanis liitlaste õhuvägede üksusi alaliselt Eestisse baseeruma tuua. Me sooviks lähema paari aasta jooksul Ämaris näha ühte neljakuist NATO õhuturbe rotatsiooni ning paari nädalapikkust liitlaste lennuharjutust," räägib Tarien.
Lennuvahendeid oleks siin siis alla 12 ning nad ei lendaks ühes grupis. Sellest tekkiv õhuliiklus on väga hõre ja jääb Ämarist eemal elavatele inimestele märkamatuks.
Liitlaste Balti Õhuturbemissiooni võõrustamise roteerimine Eesti, Läti ja Leedu militaarlennuväljade vahel eeldab poliitilist kokkulepet kolme riigi vahel. "Loodetavasti saavutatakse see peatselt, sest liitlaste nähtav kohalolek ning võime opereerida eri lennuväljadelt tõstab kogu regiooni julgeolekut," ütleb Tarien.
Uuringuist andmeid pole
Õhuväelane möönab samas, et ta ei oma andmeid mingisugustest uuringutest, mis oleks uurinud madallennuharjutuste mõju harjutustrajektooride all elavatele inimestele. Ka terviseametil puudub info vastavatest uuringutest. Ameti pressiesindaja Iiris Saluri kinnitab, et hetkeline lennukimüra ei tohiks tervisele endast suuremat ohtu kujutada: "Inimesi võib häirima hakata müra, mis ületab 40db."
Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto ei näe ka kariloomadele väga suurt ohtu: "Seni pole kuulda olnud, et NATO lennukite harjutamine kusagil märkimisväärselt näiteks piimatoodangut oleks muutnud. Kui meil nüüd Eestis kusagil piimasaak märkimisväärselt vähenema peaks, uuriksime seda igal juhul, sest tegu võib sama hästi olla ka haigusega."
Veterinaar lisab, et müra tekitab loomadel stressi sarnaselt inimestega, siis kui seda tuleb taluda pikema aja jooksul. Hetkeline ülelend on selles suhtes ohutum.
Kino on hullem kui NATO lennuk
"Ülikoolis tekitasime katse-eesmärgil kellahelina ja muu müra abil stressi hiirtele. Toimis. Liigsed detsibellid on need, mis stressi tekitavad, aga ka aeg, mis müra sees veeta tuleb," selgitab psühhiaater Jüri Ennet. Lennukite müra peab ta küll tugevaks, kuid arvestades lennuki kiirust, on see lühiajaline. "Palju parem neuroosi või stressi tekitamise võimalus on kinno minna või mõnele kontserdile. Tänapäevases kinos on heli alati vähemalt grammi võrra liiga vali," lisab psühhiaater. Lennukit kodu kohale justkui ei soovita, kinno minnakse samas vabatahtlikult. "Kui on tegu soovitud müraga, siis on taluvuslävi küll kõrgem, kuid alateadlikult tekitab harjumuspärasest valjem müra ikkagi organismis stressiseisundi. Sassis psüühika lööb sassi ja südame, mao ja vererõhu näiteks. Aga lennuk sellist stressi ei tekita," ütleb Ennet ja soovitab lennukite lendamise enda jaoks positiivseks mõelda teadmise läbi, et vähemalt pole NATO liitlased meid unustanud.
Kui hävitaja tuleb, pole meil midagi teha
"Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu koosolekul on teemat käsitletud ja aktiivsemalt lendavad erapiloodid on kursis võimalusega, et võivad sattuda NATO lennukite harjutusalasse," ütleb erapiloot ja koolijuht Hendrik Agur. Samas teavitatakse erapiloote lennuharjutustest detailselt. "Eestis on eralennuliiklus niivõrd hõre, et tuntavat piirangut NATO harjutuste tõttu pole siiani küll üheltki erapiloodilt kuulnud." Aguri sõnul on Eestis lendavate väikelennukite kiirused lausa kümneid kordi väiksemad nüüdisaegsete sõjalennukite kiirustest, ka muud parameetrid pole võrreldavad. "Nii peavad võimsate ja nüüdisaegsete lennukite piloodid tehnoloogiat kasutades ise hoiduma kokkupõrkest juhusliku madalal lendava väikelennukiga. Väikelennuki piloodil pole suurt siin midagi teha," sõnab Agur.
