Lisa Õhtulehe naisteleht järjehoidja ribale
naisele.ee
SOOVITAB PROOVIDA: Hispaaniast Barcelonast pärit Juan Borras julgustab eestlasi lõunamaistes retseptides koostisosi käepärase kohaliku toidukraamiga asendama. (Mati Hiis)

Soojad õhtud ahvatlevad veiniklaasiga terrassile Põhjamaa üürikest suve nautima. Ent mida võtta veini kõrvale, kui plaanis on midagi korralikumat tavapärasest juustust ja oliividest?

Igavesti sumedate suveõhtute ja –ööde ning veini kuningriigis Hispaanias seda küsimust ei teki. Seal on lausa eraldi toidustiil: tapad ehk ühtekokku tapas. Hispaaniapärane eelroog tapa on saanud tuntuks üle maailma ja neid peetaksegi millekski hispaaniapäraseks.

Alter Ego hispaanlasest peakoka Juan Borrase sõnul aga võib tapa olla mis tahes eelroog, näiteks eestlaste heeringas hapukoorega.

Ühiselt söömiseks

Barcelonast pärit ja kaks aastat tagasi Eestisse kolinud Juan Borrase sõnul on tapa pigem eelroog, mitte suupiste. "Tapadega nähakse natuke rohkem vaeva, kui tavaliste näpu vahelt söödavate suupistetega," üritab Juan vahet selgitada. "Neil on tavaliselt mõni lisand kõrval, kas kaste või garneering, ja süüakse neid pigem noa ja kahvliga, kui näppudega." Kuigi muidugi on ka lihtsamaid tapasid, nagu kalmaa-rirõngad või erinevat sorti singiviilud.

Olgu siinkohal ka täpsustatud, et tapa on ainsus, ja tapas mitmus.

"Peamine, mis käib kõigi erinevate tapade kohta: need on sõpradega jagamiseks," ütleb Juan.

Kui õhtul lähevad neli või rohkem sõpra välja veini jooma, tellitakse veini kõrvale erinevaid tapasid. Ja olenemata sellest, kes mida tellis, süüakse ühiselt: igaüks tõstab lauale toodud tapavaagnatelt oma taldrikusse, mida soovib. Kui kaassööja praetaldrikus või supikausis õngitsemist peetakse ebaviisakaks, siis tapa ongi ühiselt söömiseks.

Kohanda kodumaisega

Kuna tapas on pärit Hispaaniast, kus juuakse peamiselt veini, sobivad sealsed tapad kõige paremini veinikõrvaseks. Üritame Juaniga välja mõelda mõnda eestipärast eelrooga, mis ka veini kõrvale sobiks.

Meelde tuleb igasuguseid häid asju, nagu täidetud singirullid, täidetud munad, heeringas hapukoorega, marineeritud kurgid ja seened, küüslauguleivad. Kõik see on meie traditsiooniline sakuska, mida kujutame ette pigem viinapitsi või õllekõrvasena.

Küll aga julgustab Juan hispaaniapärastes tapades julgelt koostisosi asendama Eestis käepärasematega. Näiteks lihavalik ei pea kindlasti koosnema ainult või üldse mitte Hispaania vorstidest, vaid väga hästi sobivad ka meie omad suitsuvorstid ja vinnutatud lihad.

Lihavalik röstsaiaga

Vaja läheb: ciabatta saia, paar tomatit, neitsiõli, erinevaid singi- ja vorstiviile

Valmistamine: Viiluta sai ja rösti seda õrnalt. Viiluta ja tükelda või purusta saumikseriga tomatid. Tilguta röstitud saiaviiludele veidi õli, tõsta peale tomatitükid ja määri laiali. Aseta tomatiseguga kaetud saiaviilud vaagnale, lao kõrvale erinevat sorti lihatooteid. Hispaanias on selleks tavaliselt erinevad vorstid, nagu chorizo, lomo, morcon, salcichon. Eestis sobivad väga hästi ka erinevad salaamid, põdravorstid, suitsuvorstid, suitsusingid, vinnutatud lihad. Allikas: Juan Borras

Kuningkrevetid küüslaugu ja ekstra neitsioliiviõliga / Gambas al ajillo

Neljale

Vaja läheb: 20 kuningkrevetti, 8 küüslauguküünt, 4 väikest tšillikauna, soola, ekstra neitsioliiviõli.

Valmistamine: Koori krevetid ja aseta pannile rohke oliiviõli, viilutatud küüslaugu ja tšilliga. Soola lisa maitse järgi. Prae umbes minuti jagu (30 sekundit mõlemalt poolt).

Serveeri kausis koos õliga, peale raputa veidi soolahelbeid ja värsket peterselli. Soovi korral võib lisada ka natuke tšillit. Allikas: Juan Borras

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Sander Silm
Telefon 614 4162
sander.silm@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis