KÜMNEID VÕIMALUSI: Marjamaa talu peretütar Brita armastab punaste sõstardega köögis katsetada. (Aldo Luud)

"Väga hea mahlamari, moosina sobib kokku vaarikate ja karusmarjaga, neid võib ka suurte kobaratena sügavkülmutada," loetleb Marjamaa talu perenaine Maria Oks punase sõstra häid omadusi.

Seepärast ei saa ta aru inimestest, kellel on plaanis punased sõstrad koduaiast välja juurida või kes jätavad sõstrad põõsasse lindudele söömiseks. Ka ei mõista ta väidet, et punane sõstar marjana on igav, sest on veendunud: selles on maitset, värvi ja särtsu.

Sõstramoosi kiputakse pelgama

Näiteks tehakse Marjamaa talus ohtralt punasesõstramahla, sest mahlasõpru on peres nii suuri kui ka väikeseid. Maria Oksa sõnul on nende peres kombeks panna värskelt pressitud ja pakendatud sõstramahl sügavkülma. "Selline mahl maitseb talvel justkui oleksid marjad äsja põõsalt korjatud," teab ta.

Talu peremehe Tõnu Oksa ja tütre Brita kogu pere üheks talveõhtu eelistatuimaks joogiks on aga soe punasesõstrajook meega. See toob parema une, pühib minema päevapingeid ja aitab ka külmetushaigusi eemal hoida.

Seepärast nad ei mõista, miks eestlaste marjaeelistus on kaldu pigem kõigi teiste marjade kui sõstra poole.

Nende seas, kes eelistavad ehedat kodumaist, on punane sõstar morsi- ja kissellimarjana jõhvika järel kindlalt auhinnalisel teisel kohal. Kuid Marjamaa talu rahvas on täheldanud, et sõstramoosi eriti ei hinnata – kes kardab haput, kes marjakesti, kes seemneid. Veidi rohkem on eestlastele mokkamööda sõstratarretis või vaarika-sõstra toormoos, mida annab mõnusalt rullbiskviidi vahele keerata või kohupiimakreemile lisada.

Perenaine Maria tunnistab, et tegelikult pole nende pereski punane sõstar moosimarjana lemmik. Kuid ometi nuputab ta välja põnevaid keediseid ja segab punast sõstart purki nii maasika, karusmarja kui õuna-ingveriga.

Peretütre Brita valmistatud krehvtine punasesõstrakaste on aga lahe vaheldus ketšupile, vürtsikas kaste sobib kõikide lihatoitude juurde, eriti aga linnuliha kõrvale.

Seda keetes tuleb arvestada, et retseptis antud suhkrukogust ei saa võtta lõpliku tõena – see sõltub nii sõstarde küpsusastmest kui ka õunade hapususest.

Suveajal võib kaneeli mängust aga hoopis välja jätta, sest see annab kastmele ehk liiga tuntavat jõuluhõngu. Kuid katsetamist väärib sõstrakaste igal juhul, ka väikses koguses.

Marjamaa talu pererahvas pakub, et ehk tulekski punase sõstra puhul katsetada väiksemate kogustega. Näiteks saab röstsaiale sobiva mahedamaitselise hõrgutise, kui üheskoos keeta kilo sõstraid ja kilo noori porgandeid ning maitsestada seda tsipakese muskaatpähkliga.

Kümneid erinevaid võimalusi

Neile, kel punased sõstrad alles valmimas, vaarikas ja must sõstar aga juba nõuavad korjamist, soovitab perenaine Maria varem valminud marjad panna sügavkülma punaseid sõstraid ootama. Et siis need kõik korraga maitsvaks ja vitamiinirohkeks mahlaks aurutada.

Igatahes üks on kindel: punase sõstra kasutamiseks on kümneid võimalusi. "Nii erinevaid, et isegi armas vanaema ei tunneks ära, mis marjast on lapselapse hoidis valmistatud," julgustab Maria Oks punase sõstraga rohkem katsetama.

Fantaasial lennata lastes tasuks siiski sügavkülma panna paar karpi punasesõstrakobaraid ja teha mõned pudelid traditsioonilist sõstramahla – vana ja järeleproovitud on tavaliselt kõige etem.

Põhjamaade viinamari

Eelmise sajandi alguses kirjutas legendaarne kooliõpetaja, köster, kirjamees ja aiapidaja Jaan Spuhl-Rotalia sõstarde kohta nii: "Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita, iseäranis meie kodumaa põhjapoolsetes kohtades, mis peenemat sorti õunade, pirnide, kirsside ja ploomide kasvatamisel mitmesuguste raskustega võidelda on. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab."

Nipp

Tarretiste tegemiseks

kasuta poolvalminud

punaseid sõstraid, sest pektiinaine tarretuv

toime on küpsetes

marjades oluliselt

väiksem.

Aitavad tervist turgutada

Punast sõstart peavad tervise tugevdamisel ja taastamisel tähtsaks paljud, tervistav toime on marjal nii värskena kui ka hoidistena.

Kuid tasub meeles pidada, et marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline osa.

Marjadel on südamesse ja veresoonkonda toimiv, sappiajav, kinnistav ja/või lahtistav, palaviku- ja külmetushaigustevastane toime.

Talveks tasub mõned marjad panna koos rootsudega sügavkülma, et neid palaviku puhul värskena tarvitada – rahvameditsiinis kasutatakse punast sõstart higistama ajava ja palavikku alandava vahendina. Kõige levinum on kuumutatud mahla joomine.

Punase sõstra marjad sisaldavad rikkalikult tervisele kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, näiteks C- ja P-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, väävlit ja naatriumi, aga ka rauda, vaske, mangaani, tsinki. Ka on punases sõstras märkimisväärne kogus (100 grammis 8,2 g) kiudaineid, mis aitavad hoida korras seedeelundkonda.

Silja Paavle

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis