Mul on rumal komme juuksesalku ümber sõrme keerutada, nagu olukord pingeliseks muutub või tunnen ennast ebakindlalt.
Teisi ajab see naerma, sest vahel on juhtunud, et kerin juustepusasse pastaka, mida ise enam kätte ei saa. Mind ajab see vihaseks, kui ma ennast jälle juusteotste keerutamiselt ja ka närimiselt! taban. Lapsepõlvest mäletan, et alailma sain emalt pahandada, noorem õde oli ema lemmiklaps. Emale vastu hakata ei julgenud, käsku tuli alati täita. 7aastaselt pidin kodus tegema neid töid, mida emale endale ei meeldinud teha. Näiteks kingi-saapaid porist puhastama, tihti ka nõusid pesema. Kui jätsin tegemata, järgnes karistus. E.
Stella: Halbadel harjumustel kipuvad olema pikad sabad ning reeglina on need alguse saanud lapsepõlvest. Kes närib küüsi, kes krutib juukseid. Või mida peaks tegema teismeline tüdruk, kes enne uinumist sätib endale tekinurga nina alla. Võimalik, et nende harjumuste käivitajaks on olnud ammune sündmus või lapseeas kogetud hirmutunne. Te ei saa minevikku muuta, kuid teie võimuses on see jätta sinnapaika. Oma praegust elu juhite teie ning olgu teis rohkem eneseusku. Ja kui juuksesalk libisebki vahel sõrmede vahele, siis ärge vihastage enda peale. Vägagi naiselik liigutus, võrreldes küünte närimisega.
