Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24-25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.
Eestis on suurte jaekaubandusettevõtete ja kaubanduskettide kaubanduslik juurdehindlus enamasti madalam kui väikestel ettevõtetel, kuna nende efektiivsus on suurem ja üldkulud väiksemad. Lisaks on suurtel ettevõtetel ka rohkem võimalusi tarnija mõjutamiseks. Samas tihe konkurents on sundinud ka väiksemaid ettevõtteid juurdehindlust alandama, mistõttu erinevused juurdehindluste osas on ühtlustumas.
Traditsiooniliselt on Eestis kõige väiksem juurdehindlus mootorikütuse jaemüügis, ulatudes statistikaameti andmetel 7-9%. Et kütuseäri on mahuäri, siis kaupmehe jaoks on olulisem läbimüük. Mida odavam on liitri hind, seda rohkem ka autodega sõidetakse ning kütust tarbitakse.
Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete juurdehindlus jääb 15-17% piiresse ning kaubavarude keskmine müügiaeg on 40 päeva.
Kõige suurem on juurdehindlus rõivastel ja jalanõudel (74%), kuid tegemist on kaubaga, mille kaubavarude müügiaeg on teiste kaubagruppidega võrreldes oluliselt pikem. Jalanõude ja nahktoodete keskmine kaubavarude müügiaeg on 140 päeva, rõivastel 100 päeva.
Kui võrrelda Eesti jaekaubanduse keskmist juurdehindlust teiste Euroopa Liidu riikidega (värskemad andmed on 2009. aastast), siis Eesti juurdehindlus on suhteliselt tagasihoidlik. Eesti juurdehindlus on väiksem võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga ning üle kümne protsendi madalam kui Soomes.
Euroopa Liidu väikseimad juurdehindlused on Sloveenias, Bulgaarias ja Rumeenias. Suurem juurdehindlus iseloomustab eelkõige vanasid liikmesriike nagu Suurbritannia (47%), Saksamaa (45%), Holland (36%).
