Pangakaartide kasutamine on paaril viimasel nädalal olnud õuduste rada. Jälle on häire, jäta ostud kassalindile ja lippa lähemast pangaautomaadist sularaha võtma. Hea, kui maksetõrked kestavad vaid paar minutit. Sageli kulub tunde enne, kui kaardiga jälle maksta saab.

Riigikogulane Margus Tsahkna möönab küll, et ta ise pole hätta jäänud, aga sõbrad-tuttavad on kurjustanud küll. "Mind häirib tõsiselt, et pangad võtavad kaardimaksetelt päris korralikke teenustasusid aga vastu osutatav teenus logiseb. Pankadel peaks olema suurem vastutus selle eest, et kõik toimib," on Tsahkna veendunud.

SEB kõneisik Silver Vohu arvab aga, et tõrkeid lõplikult välistada ei saa. "Isegi siis, kui pank teeb oma IT-süsteemis hooldust jäetakse kaardimaksete võimalus ikkagi töösse. Paljudel juhtudel on aga tegemist kaupmehepoolsete tõrgetega. Nende süsteemid ei saa alati ühendust."

Poolteise-kahetunniseid suuremaid katkestusi tuleb Vohu kinnitusel siiski ette vaid paar korda aastas. "Põhjused on erinevad: keegi on kusagil hooletult kaevetöid tehes lõhkunud sidekaabli ja netiühendus ongi maas. Või on möllanud tugev äike."

15. juulil ei saanud kaks tundi kaardiga maksta neis kohtades, kus seisid Swedbanki makseterminalid. Muudsorti makseterminalid töötasid ja nendes toimisid kaardid tõrgeteta. Swedpank Eesti pressiesindaja Mart Siilivask tunnistab, et muret teeb selline tõrge kindlasti. "Kaardimaksete süsteem on ülevaatamisel. Püüame tagada, et taolised probleemid enam ei kordu. Kui mõni klient tunneb, et sai nimetatud häirete tõttu kahju, siis palume neil kindlasti pöörduda panga poole (kas läbi pangateate või numbril 631 0310)."

Kaardimaksete süsteeme haldava NETS Estonia tegevjuhi Raivo Tinni kinnitusel on kõige tüüpilisemad probleemid maksete mittetoimimisel riistvara tõrked, sideühendused ja loodusjõud, mille vastu ei saa. Viimase puhul viitab ta kosmoses toimuvale. "Ülemaailmsed sidehäired mõjutavad kommunikatsiooni kindlasti, kuna paljud ühendused toimuvad üle satelliitide. Kui seal üleval neist mõni rivist välja langeb, on hädad kohal. Tugevatoimelised päikesepursked mõjutavad kahtlemata samuti sidesüsteeme. Satelliidid on tundlikud ka kui mõni langeb rivist välja ja ilmnevadki probleemid. Eestis põhjustab suvel omajagu pahandusi äike. Kui elekter kaob, milline kasu on sellest, et meie edasi töötame? Poes voolu pole ja maksta ei saa. Ootamatuste vastu ei ole keegi kaitstud," kommenteeris Tinn.

Kaardimaksete keskuses on töö tõrgeteta sujumiseks keskserver varustatud UPS-seadmetega. Need peavad vastu pidama suurema voolukatkestuse korral seni, kuni rakendub tööle diiselgeneraator. "Mõnikord võib juhtuda, et UPS ei rakendugi tööle. Nii juhtuski veel hiljuti. Siis ongi hädad platsis," tõdeb Tinn.

Selverite keti klienditeeninduse spetsialist Triin Toome märkis, et viimase nädala häired kaardimaksetega on teinud inimesed tundlikuks. "Kes mitu korda kõike enda peal tunda saanud, on kindlasti pettunud."

Jääb vaid lisada NETS Estonia tegevjuhi soovitus: "Kaardiga on küll mugav maksta, aga väike kogus sularaha olgu igas olukorras taskus. Kui liikuda ringi lõunapoolsetes riikides, siis seal ongi pangakaardiga keeruline maksta, eelistatakse rohkem sularaha."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis