Kes ütles, et sportlased oli trennis, kui mõistust jagati?! Ahti Peder oli igatahes kohal ja on Tartu Ülikoolis kaitsnud doktorikraadi. Ja visata 35aastaselt kõige muu kõrvalt hobikorras treenides oda 80 meetri joone alla – pole sugugi paha.

Eesti klubide karikavõistlustel saatis odaviskaja Ahti Pederi kolmandat katset hirmus rõõmukisa. Justkui oleks keegi tulnud vähemalt maailmameistriks. Üksnes suurtest numbritest toituv ja vaid päris tipp-tippspordist vaimustuv küüniline spordisõber ei pruugi sellisest kirgedetormist aru saada: tulemus oli ju "vaid" 78.82, maailmarekordist 20 meetrit vähem, olümpia B-normgi jäi 68 sentimeetri kaugusele.

Kuid lähemalt vaadates oli 3-4 korda nädalas harjutaval Pederil, kes augustis juba 36. sünnipäeva tähistab, rõõmustamiseks põhjust kuhjaga:

Isiklik rekord paranes 2,9 meetri võrra.

Vahetus konkurentsis sai võetud Mihkel Kuke ja Marko Jänese skalbid.

Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta 13. kohale, möödudes ka Heiko Väädist.

Ja mis peamine: ARENG JÄTKUB!

"Neli ja pool aastat teen sporti veel kindlasti. Usun, et olen selles vanuses endiselt võimeline parandama rekordit. Täitsa tõsiselt," rääkis Tartu Ülikoolis tudengeid õpetav Peder, infotehnoloogia doktor. "Noorena olin üldse pikamaajooksja, aga areng pidurdus. 20aastaselt viskasin oda 56 meetrit. Usun, et jõud kaugele visata oli mul olemas juba 5–10 aastat tagasi, kuid olen alles nüüd aru saanud, kuidas odavise käib. Kuidas kanda keha jõud üle odasse võimalikult väikeste kadudega."

2010. aastal sai peamiselt oma tarkusele tuginev, kuid aeg-ajalt Peeter Koorepilt näpunäiteid saav mitmekülgne mees hakkama omamoodi kübaratrikiga: lõpetas majaehituse, kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi ning tuli Andrus Värniku ja teiste proffide ees esimest korda Eesti meistriks.

"Värnikul tuli jõu viskesse ülekandmise mehaanika omal ajal välja äärmiselt loomulikult," meenutas Eesti nimekaima odaviskaja hiilgeaegadel 70 meetri joonega maadelnud Peder, kes sihtis tänavu tõsiselt Londoni olümpiamänge. Paraku segas teda hooaja esimesel poolel kubemevigastus. Peder pole aga suurt unistust 80 meetrist ja olümpiale pääsemisest maha matnud – ehk saab see teoks nelja aasta pärast Rio de Janeiros!

Pederi areng

2012 – 78.82

2011 – 75.33

2010 – 73.33

2009 – 74.56

2008 – 73.89

2007 – 72.51

2006 – 70.80

2005 – 72.02

2004 – 69.83

2003 – 70.85

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis