Pika abielu saladus: sõitke koos tööle!

See muutub ju rutiinseks kui 24/7 ollakse koos. Siis polegi nagu enam millestki rääkida.
Igaüks vajab vahel ka natuke vabadust ja energia laadimist. Kui on ühised huvid siis on kõik ok, aga kui peale tööd pole koos midagi ette võtta siis kisub juba asi lahutuse poole!

No nüüd ma siis tean, miks minu vanemad nii õnnelikud on, iga hommiku ja öhtu koos tööle ja siis koju, kuigi nad ei tööta ühes kohas, viib isa köigepealt ema tööle ja siis ise, sama moodi ka tagasi, vot siis. Peaks proovima seda ka oma abikaasaga :D

On erandeid. Saab ka nii abikaasast eemalduda kui hommikul naine tööle viia ja pärast tööd koju viia, aga tööpäevad ja lõunad on vabad. Ja ka tööpäeva lõpp venib kummina.

Kas siis kauaaegsest koos- või abielust ei tasu mitte unistadagi, kui näiteks üks pool on TÖÖTU?

sõitke tööle koos teadlastega

See on ikka individuaalne. Meil on mehega nii erinev ajagraafik, et kahe auto omamine pigem päästab suhet. Varem tuli jube stress, kui mees end 5 minutiga valmis sai hommikul ning siis närviliselt ootas esikus ... Lisaks peab siis ka kõik õhtused plaanid ju koos tegema, kuigi üks tahab trenni minna ja teine näiteks poodi.

Jalutage koos ja hästi palju, kasvõi iga päev kui võimalik. Jalutamise ajal saate palju rääkida, kõigest rääkida ja nii harjute teineteisega olema.

Nõus! Mehed on selles suhtes küll täielikult egoistid - nad ei võimalda naisel olla NAINE!
Veel lisan omalt poolt - mida vähem ninapidi koos olla, seda suurem on igatsus ja veelgi suurem rõõm taaskohtumisest! Kuid ... eks siingi on omad konksud - kui kindel on abielu ja kui kindlameelsed on pooled.

hommikul koos, tööle koos, lõunal koos, töölt koju koos, õhtul koos, öösel koos...no palju võib!

vale, vale .. Just see ninapidi koos olemine koguaeg paneb paugu. Rohkem vabadust anda jne. Juba 20.aastat abielu :)

Aga kui 24/7 365 koos, siis kes teeb klikke õhtuleht.ee-le?

Töötan kodus, kuhu see mees mu viima peab ? Kõigepealt õue ja siis koju tagasi ?

ise töötan suht kodu ligidal, mehel aga nädal tööl, nädal kodus graafik teises eesti otsas. Et siis nagu mida? Mida veel!

Töötasime kogu aeg ühes kolhoosis ja sõitsimegi KOOS tööle. No näete ! Vahel tuleb tõde väga lihtsalt päevavalgele. Lisaks ütlen, et venelastel on pika abielu saladuseks käsk meestele : " Jejo bolshe jebat nada ".

Kümme aastat ei ole mingi näitaja. Selle aja õitseb iga vähegi normaalne abielu nagunii.

10 aastat ei ole kooselus tõepoolest mingi eriline näitaja. kui kokku saavad kaks vastutustundlikku inimest (kes esimese raskuse peale minema ei jaluta) ja selle 10 aasta sisse mahub laste (vähemalt 2 last) sünd ja oma kodu rajamine, siis 10 aastat on pigem kooselu algus. palju seal see koos autoga tööle ja tagasi sõitmine midagi mõjutab, on kahtlane.
mul on naisega 7 aastat kooselu seljataga, lapsed on olemas ja kodu samuti. aeg on läinud väga kiiresti ja ma ei tunne praegu, et pikka aega koos elanud.

Me hakkasime kaks kuud tagasi koos maalt linna tööle sõitma ja meeldib- on tore küll. Enne töötas üks ühes-teine teises linnas. Nüüd saab koos peale tööpäeva kas toidupoest õhtust sööki valida või miks mitte mõnikord ka linna kontserdit nautima jääda. :)

Väga hea nõuanne! Kõigepealt Pelgulinnast Lasnamäele abikaasa töökohta ja sealt Sauele enda töökohta. Ega bensiin ei maksa ju peaaegu midagi!

Oleme mehega abielus olnud 38 a. Pole mitte kunagi koos tööle läinud ega sealt tulnud. Pika kooselu saladus on lihtne. Ära irise ega tee mehele etteheiteid. Aksepteeri ja tunne huvi ta hobide ja töö vastu. Vähemalt näita välja, et hoolid. Ära hoia ohje väga pingul. Mina kasvatasin kodus lapsi, mees käis tööl. Mees reisis aeg-ajalt kui võimalik oli. Oli nõukaaeg, sots. maades ja Venemaal reisis tihti. Oli ka igasuguseid romaanikesi, aga ma pigistasin selle koha pealt silma kinni, kuna mees rääkis kõik ise ära. Skandaale ei teinud. Püüdsin olla arusaaja. Sellest oli kasu ka- tema usaldas mind, mina teda. Nüüd, kui lapsed ammu kodust läinud ja mees ise pensionil juba( mina veel mitte), on elu ilusam kui kunagi enne. Käib igal õhtul tööl vastas, justkui 40 a. tagasi, kui kohtusime. Elu on harmooniline, reisime koos, koos käime sisseoste tegemas, aksepteerime üksteise hobisid jne. Mingeid riide ja sõnelemisi pole ette tulnud. Ei oleks midagi niisugust osanud elult tahtagi.

2a.juba.Vihkan,sest alati tuleb oodata ja kokku leppida.Tahan minna ruttu koju,ei saa sest tal on vaja veel midagi teha või vastupidi.Tahan üllatada,aga kuidas .Auto tema käes,kõnnin jala 6km.Teatan,et olen minemas,et teaks kuhu tulla.Ja tore tuligi enne kui ma kohele jõudsin.Auto minu käes,hakkan asju ajama,tule järgi ruttu.Ja ruttu koju.Vihale ajab.

Sama jube on veel kui sind oodatakse ja kõik käivad ütlemas.NII TORE MEES,aga sina tead,et tal on igav ja ta teeb sinu töö juures aega parajaks.See ajab marru,mitte ei tee lähemaks.Lõpuks ei tahagi enam temaga koos käia.Oskan ise sõita ja tunnen end vabamalt.

Aidake vanureid ja soitke koos toole voi seenele, siis kestab abielus olek aastaid.

Osta teine auto!

saadame cv-id samasse firmasse , ehk õnnestub koos tööl käia. Mina ülemus ja naine sekretär siis saab kõikke koos teha ja tööajal

Armastan oma abikaasat ning ei vahetaks temaga 24/ 7 koos oldud aega mittemingisuguse vanurite abistamise vastu. Ja oleme lähedased ning rääkida on koguaeg millestki. Telekat ei vahi ning feissbuuki kah asja pole. Kui tema või mina kellegi teise peaks leidma, siis küll mitte teineteisest tüdinemise vaid ikka armastuse tõttu.

Me 8 aastat abielus ja töötame ligistikku. igal hommikul koos tööle, lõunale ja koos jälle koju. Tõesti on hea rääkida autos päevateemadest ja sündmustest. Praegu pole lahutada küll plaanis, pole veel tülisid ja rutiini ka.

Eks ta ole, kui töö järgi korjad oma moori üles ja koju. Ja kui mooril muud võimalust koju saada polegi kui minu viimine, siis pole tõesti kõrvalhüpped võimalikud. Ja nii see pereelu aastakesed liiguvadki, ikka surma poole.

Kui mehele kõrvalhüpped päris võimatuks üritatakse teha, siis juhtb pahatihti nii, et mees läheb otsehüppega ja teie peate ootama, et kuskilt teie juurde keegi otse hüppaks. Järgmist ehk oskate kohelda siis kui isiksust ja surute maha oma omanikuinstinkti.

Koos sõidame tööle ja õhtul eraldi koju, mina jõuan enne, teen söögi, siis naudime õhtut koos, elu nagu lill ja juba palju aastaid.

Ah et nüüd nimetatakse siis sex´i tööle minekuga! Väga huvitav.