Kas Saaremaa süvasadama näol on tegemist järjekordse hiigelmõõdus monumendiga riigi raha lühinägelikule raiskamisele?
Tallinna Sadamale kuuluvas Ninase sadamas, mille ehitamise ümber omal ajal kõvasti piike murti ja mis pidi tooma Saaremaale tohutu hulga jõukaid ristlusturiste, valitseb rahu ja vaikus. Kauaoodatud lõbusõidulaevu on seal aastate jooksul peatunud vaid 37 ja tänavu kõigest üks. Riik on sinna aga investeerinud 200 miljonit krooni. Tõsi, järgmiseks aastaks on oodata 15 alust.
Tsivilisatsioonist üsna kaugele jääva Saaremaa-nurgakese tohutus populaarsuses ristluslaevade turistide seas oli ausalt öeldes põhjust kahelda juba siis, kui sadamat rajama hakati. Kuressaarest on see päris kaugel ja vaevalt viitsiks ristlusturist kuskil pärapõrgus maale tulla, et siis veel tükk aega bussiga kuskile loksuda. Või siis lihtsalt kohapeal ringi vaadata, kui puudub kogu infrastruktuur, kas või mõni kohvik või pubi. Tollal köitis aga avalikkust peamiselt sadamapooldajate kemplemine looduskaitsjatega, kes kartsid sadama rajamisest tulenevaid hukatuslikke mõjusid kohalikule floorale ja faunale.
Selge on, et sadama omanik Tallinna Sadam ei ole suutnud lõbusõidulaevu Saaremaale meelitada ehk turundustöö on osutunud nõrgaks. Ka regulaarliine sinna ei käi. Nüüd tahab Tallinna Sadam hakata Ninase sadama kaudu kaubavedusid korraldama, kuid sellele on vastu kohalikud elanikud, kes alustasid allkirjade kogumise aktsiooni.
Lisaks tekib küsimus: kas kaubaveoks Saaremaale ei piisa juba olemasolevatest Roomassaare ja Kuivastu sadamast? Ent kohalikud inimesed kardavad, et pikemas perspektiivis on kogu kaubavoog kavas suunata Ninasele, Roomassaare sadam aga hoopis sulgeda ja ehitada magus mereäär täis eksklusiivseid elamuid.
Vaata kuidas tahad, heaperemehelikult ja läbimõeldult Saaremaa süvasadamat küll majandatud ei ole. 200 miljonit krooni oleks saanud kindlasti investeerida mõne põletavama probleemi lahendamiseks.
