MAGUS UNI: Kui rändur viitsib, paneb ta telgi üles, aga Horvaatias Krki saarel polnud viitsimist ega sääski, vaid sai uni täis magatud tsiklite vahel lageda taeva all, kuniks äratuskellana küps kreek puu otsast pähe kukkus. (Maria Karumets, Kurisookaru)

"Piirivalveametnik küsis, kas mul on talle rohelist pakkuda. Ei olnud. Küsisin, et äkki tal endal on? Seepeale hõikas piirivalvur teise ametniku meie juurde ja seletas talle, et näe, mees tahab rohelist. Vana vastas kahetsevalt, et ei ole pakkuda – keegi polevat viimasel ajal vahele jäänud," meenutab tsiklirändur Kurisookaru vestlust Horvaatia- Sloveenia piiripunktis.

Juba nõukogude ajal käidi mootorratastega matkamas, WC loputuskastidest tehtud reisikohvrid Jawa külgedel. Aga et tsiklireis on muretu, lõbus ja turvaline, võib tunduda vaid neile, kes pole seda ise läbi teinud – ootamatused varitsevad igal sammul. Üks Jõgeva MC mootorrattur pidi külgkorviga tsiklil Norras pressima kilomeetri jagu ülesmäkke mööda kiilasjääga kaetud teed, mida kohalikud vaid kettidega varustatud rehvidel julgesid läbida (üles ta tõepoolest sai, aga alla tulles käis korviratas ikkagi kraavis ära). Põhjus oli lihtne – mäe otsas asus Norra tsiklimeeste talvelaager! Teine reisiseltskond usaldas Prantsuse Alpides liialt GPSi, mis juhatas nad õige sihtkoha asemel mäe tipus asuvale üksikule surnuaiale. Kolmandate õlletamine Helsingi vahet kurseeriva laeva saunas lõppes enam kui tunnise sissemagamisega maabumisel – hea, et laev vahepeal otsa ümber ei pööranud ega hakanud Eesti poole tagasi tulema...

Kahtlased piirivalvurid

Rändur Kurisookaru käest uuriti Horvaatia-Sloveenia piiripunktis, kas ta suitsetab. Kurisookaru vastu, et suitsetab küll. "Edasi päriti, kas kanep ka meeldib? Ma ei kinnitanud ega lükanud ümber, mispeale piirivalveametnik küsis, kas mul on talle rohelist pakkuda. Ei olnud. Küsisin, et äkki tal endal on? Seepeale hõikas piirivalvur teise ametniku meie juurde ja seletas talle, et näe, mees tahab rohelist. Vana vastas kahetsevalt, et ei ole pakkuda – keegi polevat viimasel ajal vahele jäänud," meenutab tsiklimees vestlust, mis eelnes Sloveenia läbimisele.

See ei jäänud ainsaks kokkupuuteks Sloveenia korravalvuritega. "Ootan ristmikul pikalt vasakpööret, kui äkki ilmub eikusagilt jalgsi mu kõrvale politseinik ja uurib, kuhu ma tahan minna. Vastan, et Itaaliasse. Tüüp soovitab mul veidi liikluseeskirju rikkuda ja siiski otse minna – pidi parem tee olema, vasakul olevat mingi mõttetu küla jubedate teedega. Ja sama müstiliselt kui vennike ilmus, oli ta mu kõrvalt hetk hiljem ka kadunud! Võtsin ta nõu siiski kuulda ja müstiline kordnik ei valetanudki," meenutab mees.

Läbinud Sloveenia ja jõudnud Itaalia piiripunkti, kordus taas kanepijutt: "Valvur küsis, kas suitsetan? Vastasin talle, et kanepit mul teile pakkuda pole, mispeale kordnik naeris ja soovis head teed," naerab Kurisookaru ja mõtiskleb, et ei tea, kas ta pikad juuksed ja habemetuust panevad arvama, et tegemist on kanepisõbraga – reisikaaslastelt midagi sellist ei küsitud.

Tsikliga lumevangis

Üks Läänemaal tegutsev tsiklimees meenutab, kuidas kunagi mai keskpaigas Šveitsis ringi sõideti. "Jäime mägikülasse ööbima. Õhtul sadas vihma, aga kui hommikul üles ärkasime, oli väljas 20 sentimeetrit lund maas, soolapuisturid ja lumesahad sõitsid ringi!" kirjeldab mototurist hommikust ehmatust ootamatu ilmamuutuse peale. "No mis asja me teeme siin karutagumikus? Võõral maal? Šveits, lumi ja ilmaprognoos näitab hullenemist – no mida me teeme tsiklitega siin?" meenutab mees hommikusöögilaua matusemeeleolu.

Õnneks olid tal juhtumisi detailsed Alpide kaardid tagataskust võtta, kust selgus, et neist kuue kilomeetri kauguselt algab 17 kilomeetri pikkune tunnel, mis viib teisele poole mäge. "Lõime arvuti lahti, teisel pool tunnelit näitab ilmateade päikest ja 20 kraadi sooja. Meil siin on aga lumi!"

Teele asuti läbi soolalume ja tuisuvaalude, 20–30kilomeetrise tunnikiirusega. Aga tõepoolest, teisel pool tunnelit, vaid paarikümne kilomeetri kaugusel, ootaski päikesepaiste ja suvesoe!

Salaärid rekka-parklas

Kord võttis üks üksik mootorrattahunt Järvamaalt suuna Rumeenia poole ning otsis Poolas Slovakkia piiri äärsetes lepikutes telkimiskohta. Seda leidmata maandus ta rekka-parklasse. "Panin tekstiilkodu püsti ja

hopsti oli Poola rekka-juht juttu tegemas. Kusjuures poolakad arvavad millegipärast, et nende keel on maailmakeel ja kõik teised saavad sellest aru. Mina aga arvasin eesti keele olevat palju loogilisema ja niimoodi me seal seletasime."

Võis vaid aimata, mida poolakas tahtis: peatselt ilmus ka keegi kohalik elanik ja mehed asusid voolikuga rekka paagist kütust välja imema. "Mina vaaritasin sööki, nemad imesid kütust. Veidi hiljem saabusid kolm päevinäinud Fordi kaubikut ja nendest tassiti välja kaste erinevate puu- ja juurviljadega. Süsteemile ma küll eriti pihta ei saanudki – kaste tassiti sisse-välja ning eemale ja kõrvale, lõpuks olid kõik kohad kaste täis. Aga minu laager asetses kogu sellest segadusest ja äritsemiskohast kõigest 10 meetri kaugusel," imestab rännumees, et poolakad end tema kohalolekust häirida ei lasknud ning salaäril õitseda lasid.

Käravete tsiklimees Arx meenutab, kuidas ta sõpradega kolm aastat tagasi vastu ööd Veneetsiasse jõudis. "Hakkasime parki või kõrvalisemat kohta otsima, kuhu pikali visata, aga katsu sa Veneetsias muruplatsi leida!" meenutab Arx, kuidas tundide viisi hubast nurgakest sai otsitud ja satutud kõrvalistessegi paikadesse, kuhu turist naljalt ei satu. Lõpuks leidsid nad toreda puualuse, kus murugi käeulatuses.

Ööbimine vangla ees

"Ärkasime kellegi kõnetamise peale. Pika sakutamise peale selgus, et meid äratasid politseinikud! Võimumehed muhelesid ja osutasid kaamera peale, mis oli meile suunatud. Seejärel osutasid nad kellale. Saime siis aru, et kell juba hommikus ning võiks üles ärgata – kuidas me siin niimoodi magame, kui rahvas hakkab tööle minema."

Magamiskottidest välja pugedes avastasid nad, et kogu lähedalolev kanal oli politseipaate täis – ööbiti vangla ja politseimaja esisel muruplatsil. "Mõtlesime, et nüüd on küll jama kaelas, aga üks politseinik uuris hoopis, kuidas kohviga lood on ning oli hetke pärast tagasi, kolm espressotopsi käes. Turvalisemat magamiskohta annab vist otsida?" kiidab tsiklimees Itaalia korravalvureid.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Sander Silm
Telefon 614 4162
sander.silm@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis