Eesti keele ortograafiasse tekkisid muudatused: "võib-olla" võib nüüd olla ka sidekriipsuta

võiks tegeleda ka tehislikult tekitatud värsõnadega. Neist viimane -taristu-on üks selgemaid nõmeduse ilminguid. Kas seetõttu peab seda nii vägisi kasutama , et ilvesele meeldib? Taristu või turaste või t-raste või muu sarnane aretus....

taristu on väga tore sõna

Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struk­tuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele. stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, vesistu, ühistu.

Mina leian, et võib olla tuleb täielikult lahku kirjutada, sest nii võib olla.

on võetud sõnast türistor?

tarima on tassima.. Tarimine siis tassimine- Taristu oleks minu meelest äratassimis(ühing) näiteks..

aga tari-tüve ei ole, nagu aeg aja jne.. järv järvistu jne. Ebaloomulik see taristu. Kasutagu parem Ärmastu. Ärmaline - Ärma külaline, ärmalane - Ärma elanik, ärmatamine jne, nagu on rahvas ka välja pakkunud.

mulle ei taristu ega sõnaus nagu avaus jms.. On ava ning sellest piisabki. Võib ju olla, et vahest ehk siis võib-olla sidekriipsuta, aga milleks ilma. Keelele jäägu ikka ilus kirjapilt, mitte mingi kokkukäkerdatud monstrum. Ei ole jälle ruumi?

hm? Just nimelt - justament .. Üleliigne kokkukirjutamine tundub eesti keele vägistamisena. Milleks? Tähemärkide säästmiseks arvutis? Vb. Nii-öelda kirjutati varem lühendina n-ö., kui punkte enam ei pidanud panema. Nüüd siis nö? Ja tulebki keel selline: "Noh, see nn ja nö taristu, nulltolerants jne.. Kirjutagem siis 0tolerants ka juba.

ei meeldi sõna TROTSIMA.. no mis sõna see selline on?? tuult trotsima.. nii nõme ja haige sõna..

ei meeldi sõna TROTSIMA.. no mis sõna see selline on?? tuult trotsima.. nii nõme ja haige sõna..

taristut ja kestlikkust. Eesti keel muutub päris koledaks.

ei teki midagi, neid muutusi ja muudatusi ikka tehti ning tekitati. Milleks näiteks organist ja pianist? Kirjutagem siis juba oreldaja ning klaverdaja. Viiuli ja viiuldaja järgi. Jne.

trotsima ja vältima on ühe- ja samalaadsed. Graviidsust trotsima. Rasedust vältima on ka ehk kole.

Inimene oli trotsi täis. Mida asemele? Protest? Kangus? Vimm ja viha? Ülbus? Uhkus? Ei sobi ükski. Jäägu eesti keel ikka mõistetavaks neile, kes teavad palju sõnu ning sünonüüme. Ei maksa eesti keelt uudiskeelenditega ära rikkuda, kuigi keel muutub. Kest ja kestlikkus? No see ei ole enam eesti keel, see on mingi jura. Umbes sama nagu workshop inglise keeles. Sääst(ud) ning säästlikkus on midagi muud. Aga mida teavad väliseestlased v. osa neid (nendest) üldse eesti keelest? Nad ei tea sünonüümegi, rääkimata muust. Ei taipa midagi keelest kui süsteemist ja selle struktuurist. Ei ole keelevaistu ega midagi sellist. Soovivad aga väga sel teemal esineda. Tarind (loe: taristu) ei ole samalaadne malendiga. Me ei ütle ju malestu.

Otsus tehti 11. JUUNIL, seega ei olnud siiski tegemist eelmise nädalaga...

Ahv ka oskab kirjutada aga teksti sisu tema jaoks jääb arusaamatuks, nii ka asinuga.

no mis see on "haige sõna"

võib kirjutada vbl.:DDD

vahelduseks ka midagi m'eeldivat . nään et keelekorraldajad võtavad mu k'ommidest õppust .
veel oleks vaja kaodata sidekas ka koha pärisnimedest, näjttäks Kohhtlajärvä võj KohhtlaJärvä, Annemari võjj AnneMari .
kokkukirjutamisel lähhtuda põhiliselt sellest et öhendis oleks 1 p'äärõhhk: minut'eada, uksejuures, n'aerdi temaüle . kujj aga eraldi rõhutatakse kummbagi osist sis kirjutada lahhku .
laust peakks alustama väjkksä allgustähäga sest ./!/? on nagun''ii olemas ja tühik vel lisaks .
' ... ' võjkks kasutada milegi välljat'oomiseks ja " ... " kuj tähändus onn ülekanttud .
surrm tuleks kuulutada komadele sest paljudel komajuhhtudel me ju minngit p'ausi ej pea . eriti tobe on koma 'et' ees: 'tean et ta on loll' ejj erine millegi poolest l'ausest 'tean, et ta on loll' .
ej viitsi siin sigadele kõjkkipärrlä kaa lajjalilooppi, jällgige minnd, siis näätä kujdas tuleks kirjutada .

Keeleteadlased võiksid kohe praegu vastu võtta otsuse, et eesti keelt võib igaüks kirjutada täpselt nii nagu ise heaks arvab.

Suure ja väikese tähe leevendused pole küll head. Ajaloosündmuste puhul polnud ju raske reeglit selgeks õppida. Tobe on siin midagi muuta.

kirjudan kuitas dahan. ia keeki ei sa mitaki mule deha.

hakatakse koolis öpetama jälle "i- mitmust". See teeb keele vähem kohmakaks ja mitte lohisevaks.

Ja mind lausa huvitab, kes teeb selliseid "reegleid", kus absoluutselt puudub loogiline seos?!
Ma pean silmas neid samu sõnaühendeid ' võib olla' ja 'võib-olla'. Aastaid tagasi, kui ma veel koolis käisin, siis 'võib olla' tähendas - võib küll olla, st tohib. Aga 'võib-olla' tähendas - vist, ehk (kahtlevana).
MITTE EI SAA ARU, MIKS TÄNAPÄEVA NOORTELE EESTI KEEL NII LIHTSAKS JA TUIMAKS TEHAKSE?!

Ja loomulikult ka kõigile eesti keele õppijatele!
Õpetage (õppige) ükskord selgeks sõnade 'järgi' ja 'järele' sisuline vahe! Nii häiriv on kuulda, kuidas äsja gümnaasiumi või koguni ülikooli lõpetanud noor (näiteks ajakirjanik või reporter) kasutab neid sõnu valesti.
Samuti kasutatakse sõnu 'kuna' ja 'kunas' valedes kohtades.
Samuti 'vahel' ja 'vahest'!
Valus on kuulata spordireportereid, kes ütlevad 'öheksa' ja näiteks 'kolmkend', 'viiskend' jne.
Tõesti ma ei tea, kuidas tänapäeval lubatud on, kuid minu kooliajal õpetati, et eestikeelsete sõnade hääldusel on rõhk alati esimesel silbil - näiteks rootslanna, sakslanna, eestlanna, mitte aga nii, nagu spordireporterid rõhutavad just sõna teist poolt - ...lanna!
Samuti ei oska tihtipeale tele- või raadioreporterid (loomulikult mitte kõik!) käänata sõna 'töötama' - ütlevad täitsa julmalt 'töödata' või 'töödanud' jne.
Ühte asja pean veel lisama, nimelt sõnade 'teineteise' ja 'üksteise' sage äravahetamine.
LUGUPEETUD ÕPETAJAD - KAS TÕESTI ON TEIL KOOLIS NII PALJU MUID KOHUSTUSI PEALE KEELE SELGEKS Õ P E T A M I S E ?!

Brrr! Kui mõni kirjandikirjutaja vigu teeb, siis teeme vigadest lubatavad vormid?! Millal siis sõna "kohv" asemel "kohvi" lubatakse?:P (Loodan, et mitte kunagi).

Olümpia mängud võiks olla suure tähega.